Ligi arutas Euroopa Komisjoni volinikuga maksupettuste küsimusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/11/22/2640204t1ha847.jpg)
Rahandusminister Jürgen Ligi eile Brüsselis toimunud kohtumisel Euroopa Komisjoni maksunduse voliniku Algirdas Šemetaga oli peamine aruteluteema maksupettuste vastane tegevus, teatas rahandusministeerium.
Minister avaldas toetust komisjoni ettepanekutele käibemaksupettuste vastu võitlemisel ja tutvustas Eesti kogemusi maksulaekumiste parandamisel. Pikemalt tutvustati käibedeklaratsiooni lisa täiendust ja äriühingute sõiduautode sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramist.
«Analüüs näitab, et meie algatus on käibemaksuaugu vähendamisel ja ettevõtjatele võrdsemate konkurentsitingimuste tagamisel Eesti jaoks kõige tulemuslikum teadaolev meede. Seda, et Eesti on õigel teel, kinnitab muu hulgas ka see, et sarnast süsteemi on arendatud ja rakendatud ka mujal ELis,» leidis Ligi.
Rahandusministeeriumi teatel kinnitas volinik, et maksukogumise korralduse üle otsustab liikmesriik ja käibemaksudirektiiviga on Eesti algatused kooskõlas. Deklaratsiooni lisaga on samalaadne reform tehtud Portugalis ning juurutamisel ka Slovakkias, mida volinik pidas väga positiivseks. Äriühingute sõiduautode sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramise luba on Šemeta sõnul antud enamikule riikidele, kõigile, kes seda on küsinud.
Euroopa Komisjoni oktoobris avaldatud käibemaksu alalaekumise raporti kohaselt jääb liikmesriikidel saamata 193 miljardit eurot ja Eesti maksuaugu suuruseks 2011. aastal oli hinnanguliselt 18 protsenti ehk 1,9 protsenti SKTst, mis ulatub 301 miljoni euroni. Komisjoni tulemuslikum ja kindlam käibemaksusüsteemi tegevuskava elluviimine on liikmesriikide pingutuste toetuseks ja piiriüleste pettuste pärssimiseks seetõttu igati tervitatav.