Laenuhaide huvides töötavad erakohtud

Kiirlaenuhaid survestavad laenajaid erakohtutega. Foto: Corbis/Scanpix

SMS-laenu kontorid ja elukutselised võlakütid tarvitavad riiklike kohtute kõrval üha enam vahekohtuid, mille istungid toimuvad kiiresti ja avalikkuse eest varjatult.

Riigikohus andis suvel 2011 ühes olulises kiirlaenuvaidluses õiguse Nelli Lusmägile. Too tragi naine pidas intressimäära 240 protsenti aastas liiga kõrgeks ja hea tava vastaseks. Pärast seda hakkasid Eesti kohtud kiirlaenukontorite ja inkassofirmade ebaõiglaselt suuri nõudeid tagasi lükkama.

Aga ega raha maga. Laenuhaid võtsid kasutusele uue nõksu: nad hakkasid vaidluste puhul kasutama erakapitalile kuuluvaid vahekohtuid.

Sel juhul pole vaja maksta riigilõivu, oodata pikalt istungiaega ja kohtumajja kohale tõtata.

Moodne elektrooniline vahekohus töötab paberivabalt. Piisab vaid meilide liigutamisest. Võlgnikud ei pruugi tähelegi panna, et inkassofirmad küsivad tüüpilist maksegraafiku kokkulepet sõlmides ühtlasi allkirja nõusolekule soostuda vahekohtu menetlusega.

Edasi käivad asjad imekiiresti. Kui järjekordne makse hilineb, saadab inkassofirma elektronkirja vahekohtusse. Kohus võtab meili teel ühendust võlgnikuga, et too saaks esitada oma selgitused ja vastuväited. Kui too hädine võlgnik ei juhtu meili lugema, siis on see tema mure.

Seejärel saabub meilile kohtuotsus. Vahekohus ei vaja otsustamiseks osaliste kohaleilmumist – piisab esitatud paberitest. Ise oled süüdi, kui end ei kaitse.

Kui võlgnik oma meililt vahekohtu otsust lugema ei juhtu, siis on see taas tema mure. Sest sel juhul tekib võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole. Järgmisena koputabki võlgniku uksele täitur, kes võib võla kättesaamiseks maha müüa võlgniku vara.