Schmidt avaldas arvamust, et koguni pooled välismaale kolinutest on kiirlaenupõgenikud.
«Üha populaarsemaks muutuvad ka eraisiku pankrotid. Palju räägitakse ka elatisrahavõlglastest, aga nad on enamasti ka igale poole mujale võlgu. Kiirlaenuäri soosib ka varimajandust, mustalt töötamist, palga väljavõtmist sularahas. Meil on 100 000 inimest, kelle kontod on kohtutäiturite valve all. Seadus ütleb õnneks, et miinimumpalga ulatuses peab konto olema arestivaba, sellele lisandub veel ülapeetavate osa. Kui on kaks last, siis üle 500 euro peaks olema arestivaba.»
«Kiirlaenu on väga kerge võtta ja väga kerge pikendada. Esimene laen tuleb ja paljudel läheb sealt spiraalina edasi. Vaesus, töötus, ajutised raskused, tihti on need asjad, mis sunnivad esimesele laenule. Kohtan igasuguseid inimesi: noori, vanu, palju on venelasi. On ka nii, et keegi saab 18 ja sõbrad kohe õhutavad, et võta-võta. Mõned aastad hiljem aga on asjad kohtus, hakatakse klaarima. On ka palju ebamõistlikke kokkuleppeid ja ka ebamõistlikke kohtuotsuseid, kus oli näiteks 3000-kroonine laen, aga nüüd nõutakse tagasi 6400.»