Politsei soovitab sõiduoskusi lihvida vaid ametlikel jääradadel

Politsei tervitab sõiduoskuste lihvimist jääl, kuniks seda tehakse ohutult. Illustratiivne foto. Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Krõbedad miinuskraadid on kaanetanud veekogudele jääkatte, mis ahvatleb paljusid sõidukijuhte neil oma oskusi proovile panema. Politsei tuletab meelde, et sääraseid talveharjutusi võib teha ainiti kohtades, kus selleks on maaomaniku luba. Ühtlasi tuleb sõidutuhinas meeles pidada elementaarseid ohutusnõudeid, kirjutab Lõuna prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Tõnu Kürsa.

Möödunud nädalavahetus tõi Lõuna-Eestis kaasa mitu õnnetust, kus esitine lustakas jääsõit päädis kohati väga raskete inimvigastustega. Nii toimetati eile haiglasse 8-aastane poiss, kes põrkas Räpina paisjärve kaldalt kelguga alla sõites kokku järvejääl sõitu teinud ATV-ga. Päev varem põrkasid Tarvastu vallas Vesijärve jääl kokku kaks jääsõitu teinud masinat, haiglasse toimetati ühtekokku viis kannatanut.

Lustisõidu soovijad peaksid veenduma esmalt selles, et jäätunud veekogul liiklemiseks on maaomanik loa andnud. Taolise loa andmine ei ole sõnakõlks iseenesest, vaid loob eelduse, et õnnetuse korral keegi ka selle eest vastutust kannab. Seepärast on rangelt soovituslik lihvida oma jääsõidukogemusi ametlikult avatud jääradadel.

Ametlikud jäärajad on tähistatud, seal veendutakse enne sõidukite pealeminekut jää paksuses ja selles, et liiklemine sel pinnal on ohutu. Ametlikel radadel on jääle lubatud sõidukite hulk ja nende liikumise reeglid selgelt fikseeritud. Näiteks on selgelt fikseeritud sõidukite liikumissuund ja vahemaad. Neid nõudeid järgides suudate tagada lisaks enesele ka teiste talverõõmude nautijate ohutuse.  Kindlasti peab juht olema sõitu minnes kaine ja sõiduk tehniliselt korras.

Jääl sõites tekib enim ohuolukordi just juhtudel, kui sõidukijuhid selgelt elementaarseid ohutusnõudeid eiravad või mõtlematult oma sõidukogemusi liigkõrgeteks hindavad.

Jääle sõitma minnes peab iga juht veenduma, et sõit kulgeks ohutult. Näiteks lumega kaetud jääl suuremat kiirust üles võttes kaotab masin kogenematu juhi käe all juhitavuse. Juhitavuse kontrolli alla saamisel on sohver aga oma tegevusega juba sedavõrd ametis, et ei jagu tähelepanu teiste jääl liiklejate jaoks ning ühtlasi on siis juba võimatu kokkupõrget vältida. Ja kui jääl on sel hetkel mitu üksteise järel sõitjat, on korraga nende kõigi ohutus suure küsimärgi all. Seda enam, et jääl sõitmine ei ole võrreldav tavaolukorraga liikluses. Jääl sõites võib iga järgmine sõidumoment kujuneda äärmiselt ohtlikuks olukorraks.

Veel soovitab politsei jäärajasõitu teha pigemini üksi, mitte täita kõiki võimalikke istekohti kaasreisijatega. Seda ühelt poolt põhjusel, et adrenaliinirohkes olukorras võib kaassõitjate tegevus ja kilked häirida juhi keskendumisvõimet. Kui peaks juhtuma aga õnnetus, pannakse selliselt ohtu ühekorraga oluliselt suurema hulga inimeste tervis.

Esimeste külmade saabudes on politsei Lõuna-Eestis saanud mitmete murelike kodanike teateid juhtide kohta, kes keelatud kohtades jääsõitu harrastavad. Ühtlasi on politsei teinud kontrollkäike populaarsemate kogunemiskohtade juurde, kus aasta-aastalt ikka probleeme esineb ja õnnetusi juhtub. Sõidetakse puru nii piirdeid, puid, aga seatakse ohtu ka parkivaid autosid. Paraku ei ole mitmed juhid siiski soovinud  ennast ja teisi ohverdavast käitumisest loobuda ning nii on tulnud korrakaitsjatel neid ka vastutusele võtta.

Oma sõiduoskuste lihvimine on igati teretulnud tegevus, mis aitab loodetavasti nii mõnelgi juhil tavaliikluses võtta võim libisemisse sattunud sõiduki üle ning seeläbi tagada enesele sõit, mis kraavipervel ja rattad taeva suunas ei lõppe. Kindlasti tuleks aga taolisi harjutusi teha kohtades, kus selleks on ametlik luba. Kus on garanteeritud jää kandevõime, tähistatud ohtlikud kohad ja ohutu sõidurada ning võimaldatud ametlikult arendada juhi ja auto omavahelist koostööd libedates oludes.