Seni Türgi puhul suhteliselt tagasihoidlik poliitiline risk on paisunud nii suureks, et Türgi aktsiate hinnad kukkusid lõppenud aasta viimasel kuul eurodes 17 protsenti, kirjutab Swedbanki Ida-Euroopa Aktsiafondi fondijuht Ene Õunmaa.
Poliitiline risk kaikana Türgi majanduse kodarates
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vuntside ja habeme populaarsus on erinevatel ajastutel olnud väga erinev. Tsaar Peeter I nõudis bojaaridelt habeme mahaajamist, et vene ülikud sarnaneksid rohkem tol ajal Euroopas moes olnud mehetüübiga. Bojaaridele oli nõue nii vastumeelne, et nad olid valmis habeme säilitamiseks maksu tasuma.
1980. aastal kaotas üks 26-aastane noormees oma vuntside tõttu töö, sest tema erukolonelist ülemusele need ei sobinud ja vuntsidest ei olnud noormees valmis loobuma. Tõenäoliselt oli tähtsam isiku- ja religioonivabadus. 14 aastat hiljem oli samast noormehest saanud Istanbuli linnapea. 5 aastat hiljem mõisteti ta vangi, sest luges avalikult luuletust, mis mõningate arvamuste kohaselt ässitas religioonidevahelist viha. 2003. aastal sai Recep Tayyip Erdoganist Türgi peaminister ning võimul on ta tänase päevani.
Erdogani päris suure võlakoorma ning vireleva majanduse. Tema võimul oleku ajal on IMFi laen tasutud ning riigi SKT elaniku kohta on kolmekordistunud. Türgi aktsiaindeks XU100 on samal ajal tõusnud üle 13 protsendi aastas (euro vääringus). Mehe panus Türgi edendamisse on olnud suur. Seda tunnistavad ka paljud need türklased, kes Erdogani täna ei valiks. Rahuolematus jõudis välismaailmani esmakordselt teravamalt Gezi pargis toimunud protestide läbi. Deklamaatoreid ja ajakirjanikke istub ka täna Türgi vangikongides. Mitte asjata ei ole väga paljudes riikides kehtestatud piiratud võimuperiood nii kõrgetele ametikohtadele, inimloomuses on pika võimuloleku ajal enesekriitilise meele hääbumine. Seni Türgi puhul suhteliselt tagasihoidlik poliitiline risk on paisunud nii suureks, et Türgi aktsiate hinnad kukkusid lõppenud aasta viimasel kuul 17 protsenti (euros). Lugedes erinevate suurte globaalsete analüüsimajade soovitusi 2014. aastaks, siis on üldine soovitus «vältida Türgit». Kõige suurema hädaallikana nähakse kõrget jooksevkonto defitsiiti ja sõltuvust välisrahast.
Üks aasta on investeerimismaailmas lühike periood ja ennustuste tegemine selleks on väga tänamatu. Tõenäoliselt on Türgi finantsturgudel alanud tormine aasta. Vaadates Türgit majanduskasvu põhialuste poolelt, ruumi kasvuks on ja rahvastiku kasv toetab seda. Täna toodavad Türgi ettevõtted keskmiselt 11 protsenti kasumit aktsiahindade kohta. Arenevate riikide keskmine on 7 protsenti. Investeeringute ajastamine ei ole kerge, kuid seda muret aitab leevendada tehingute jagamine osadeks.