Teooriaid, miks Põhja-Korea sõjalaeva uputas

Lõuna-Korea merepatrulli laevad Incheaoni sadamas. Foto: SCANPIX

Küllap ei tea väljaspool Pyongyangi keegi, mis põhjustel Põhja-Korea allveelaev 26. märtsil Lõuna-Korea sõjalaeva põhja tulistas, tappes 46 meremeest.

Tänaseks on sõelale jäänud peamiselt seitse teooriat. Mõni neist viitab tuumapommiga paariariigi poliitilisele lagunemisele, mis võib kujutada endast Ida-Aasia stabiilsusele suurt ohtu.

● Kättemaks

Põhja-Korea soovis kätte maksta novembrikuise merelahingu eest, mille käigus üks nende oma laevadest rängalt viga sai. Alus ületas kahe Korea vaidlusaluse merepiiri ja sattus tulevahetusse Lõuna-Korea sõjaväekaatritega. Lõuna-Korea sõjaväeluure hinnangul on Pyongyangi peamine motiiv kättemaks.

● Sujuvam võimu üleandmine

Diktaator Kim Jong-il annab praktiliselt kindlasti võimu üle oma kolmandale pojale nimega Kim Jong-eun. Mõnede ülejooksikute sõnutsi üritab ta seostada poja nime kodumaises propagandas mingisuguse suure saavutusega. Üks Põhja-Koreas kontakte omav inimõiguste rühmitus väidab, et teatud mereväebaasis austati kordaläinud aktsiooni tähistamise tseremoonial otsesõnu Jong-euni ning võit kanti «tema kontole».

● Riigisisene võimuvõitlus

Mõned analüütikud usuvad, et rünnaku võis korraldada isepäiselt tegutsenud komandör, kes üritas sellega endale võimuvahetuse käigus kannuseid teenida. Sel kuul teatas Põhja-Korea kõrge admirali, riikliku kaitsekomitee Kim Il-choli taandamisest, mis on riigi jaoks ülimalt ebatavaline samm. Seetõttu on spekuleeritud, et võib-olla ületas sõjalaevastik oma volitusi. Enamik analüütikuid on aga seda meelt, et ilma rohelise tuleta Kim Jong-ililt ei tule selline rünnak kõne allagi.

● Tagasipöördumine karmi ideoloogia juurde

Mõned analüütikud väidavad, et kuni möödunud aastavahetuseni kuulas Kim Jong-il üha enam liberaalsema fraktsiooni esindajate nõuandeid, kes propageerisid turu- ja valuutareformi. Kui sealt aga tagasilöök tuli, ei jäänud tal muud üle, kui pöörduda tagasi Külma sõja ajastu ideoloogide poole, kelle lemmiktaktika hulka kuuluvad just atentaadid ja allveelaevarünnakud. Souli luurajad pidasid hiljuti kinni palgamõrvarid, kes olid saadetud Lõuna-Koreasse tapma ülejooksnud kõrget kommunistist ametiisikut.

● Võimu murenemine Põhja-Koreas

Kõige murettekitavam on stsenaarium, et Kim Jong-il ei oma riigi üle enam täit kontrolli. Põhjuseks võib siin olla 2008. aastal üleelatud rabandus. See võib aga tähendada, et rünnak võis tuleneda komandöride omavahelisest rüselusest või oli hoopistükkis tegemist Kimi enda valearvestusega. Souli Kookmini ülikooli Põhja-Korea ekspert Andrei Lankov usub, et riik on kaotanud juhitavuse ning loogilisest otsustusprotsessist pole enam juttugi. Mida võib näha ka sellest, kui kohutava fiaskoga lõppes raha revalveerimine möödunud aasta lõpus.

● Tähelepanu kõrvalejuhtimine kodustelt majandushädadelt

Lõuna-Korea sõjaväeluure väidab, et Pyongyang üritab sõjalaeva torpedeerimisega juhtida tähelepanu kõrvale näljahädalt ja majanduse kokkuvarisemiselt. Samas aga on Põhja-Korea valitsus rünnakut avalikkuse ees salanud ning teadaolevalt ei ole seda suurema propagandavankri ette rakendatud – kui sõjaväe juhtkonna ja kommunistliku partei ametnike harimiseks mõeldud materjalid välja arvata.

● Kibestumine G20 tippkohtumise pärast Soulis

Soul on kasutanud tänavust G20 eesistumist siseriikliku propaganda hüvanguks, rõhutades oma majanduslikku õitsengut pärast 1950-1953 kestnud Korea sõda. Pyongyang on alati olnud solvunud ja tige, kui Lõuna-Koreas mõni rahvusvaheline suursündmus on korraldatud – nagu näiteks olümpiamängud – ning üritanud igati positiivseid kajastusi ära rikkuda.

Copyright The Financial Times Limited 2010.