/nginx/o/2014/01/24/2771798t1h8caf.jpg)
«Auto on eestlastele püha ikoon, mille nimel ta ohverdab kõik muu, vahel tervisegi. Valitseb seebiooperikultus,» leiab majandusteadlane Heido Vitsur. Tema hinnangul sõidavad eestlased just riikliku rumaluse tõttu Euroopa saastavaimate ja kallimate autodega, kuna erinevalt teistest arenenud maadest puuduvad meil automaksud.
«Auto on Eestis juba 1950-60ndatest ikooni staatuses,» tõi Vitsur välja ühe põhjuse, miks Soomes nõnda tavaline automaks Eestis suurt vastuseisu tekitab. «Auto näol on tegemist justkui millegi püha ja puutumatuga, mille nimel eestlane ohverdab teised vajadused ja vahel kahjuks ka tervise. Kuidas seda staatust murda, ma ei tea, aga teha oleks seda tarvis, ja riiklikult sekkuda. Samamoodi, nagu riik sekkub näiteks alkoholimüüki,» lisas ta.
Vitsur nimetas õigeks sammu, mille võttis ette rahandusminister Ligi sooviga piirata firmaautode käibemaksu tagastust. Ehkki tegemist pole otseselt automaksuga, on siiski täheldatav püüd maksustada majandustegevuseks vähevajalikku luksust, lisaks aitaks see samm riigi maksutulu suurendada.
«Tuhanded asutuste autod ei teeni mitte majandus-, vaid isiklikke huve,» tõdes Vitsur. «Sisuliselt nende firmaautodega ju suuremas osas petetakse ja valetatakse. Need umbes 20 000 firmaautot, oleme nüüd ausad, ei ole mingid tarbeesemed, milleta läbi ei saa, vaid valdavalt luksus. Seega võideldakse just kallite autode nimel, mille soetamiseks peaks riik justnagu veel ka maksusoodustusi tegema. Võitlus ei käi mitte auto kui tarbeeseme nimel, juttu pole ju mingitest Daciatest.»
Vitsur lisas, et ei välistaks edaspidi üleüldist autoaktsiisi, «aga küsimus on autodest laiem ja põhimõttelisemat laadi: nimelt kuidas me üleüldse maksustaksime luksust? See on samasugune maailmavaateline küsimus, kui et kas me tahame progresseeruvat tulumaksu.»
Loe pikemalt ajalehest Pealinn.