/nginx/o/2013/09/05/2168421t1h2293.jpg)
Veomaht Eesti Raudtee taristul ulatus 2013. aastal kokku 24,4 miljoni tonnini, võrreldes 2012. aastaga vähenes maht 1,8 miljoni tonni võrra ehk 6,8 protsenti.
Kaubaveod Eesti Raudteel mullu vähenesid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Detsembrikuu veomahuks oli kokku 2,26 miljonit tonni, mis oli mullusest 3,3 protsenti madalam, teatas raudteefirma
Suurimaks kaubagrupiks, mida raudteel veeti, oli traditsiooniliselt nafta ja naftasaadused, mille osakaal vedudes ulatus 62,2 protsendi ehk 15,2 miljoni tonnini. Võrreldes 2012. aastaga vähenes antud maht 1,4 protsenti.
Põlevkivi veomahuks tuli mullu 3,03 miljonit tonni ning see jäi üle-eelmisele aastale 14 protsendiga alla. Väetisi liikus taristul kokku 3,0 miljonit tonni ning kogus vähenes aastaga 4,3 protsenti.
Keemiakaupade veomaht oli kokku 1,11 miljonit tonni ning mahud vähenesid ligi 43 protsenti. Puistekaupade mahuks tuli 0,81 miljonit tonni, mis oli 10,7 protsenti vähem 2012. aastast.
Tahkeid mineraalseid kütuseid veeti raudteel 0,28 miljonit tonni ehk poole rohkem kui aasta varem. Mustmetallide vedu langes 34,6 protsenti ja oli kokku 0,21 miljonit tonni.
Transiitveod andsid 2013. aastal 76,8 protsenti veomahust, olles kokku 18,7 miljonit tonni. Võrreldes aasta varasema perioodiga vähenes vedu 5,9 protsenti. Kohalikus ühenduses veeti mullu 3,6 miljonit tonni kaupu ja maht langes võrreldes tunamullusega 11,6 protsenti.
Raudtee kaudu imporditi Eestist kokku 1,34 miljonit tonni kaupa, mis oli 6,3 protsenti vähem kui aasta varem. Eksportveod langesid 6,7 protsenti ja olid kokku 0,72 miljonit tonni.
Konteinerite vedu raudteel kasvas aastaga ligi 27 protsenti, olles kokku 62 012 TEU-d. Sellest üle 80 protsendi andsid regulaarrongid Moskva ja Kaluga suunal.
Venemaalt laeti 2013. aastal Eesti suunas 14,42 miljonit tonni kaupu ja laadimine kasvas 2,3 protsenti. Läti kaudu saabus Eestisse 1,64 miljonit tonni vedusid ehk ligi kaks korda rohkem kui aasta eest. Kasahstani päritoluga oli 1,33 miljonit tonni veoseid ja mahud kasvasid 11 protsenti. Veod Valgevenest vähenesid aga 60 protsenti ja olid kokku 1,12 miljonit tonni.
Eestist laeti kõige enam kaupu Venemaa suunal. Kokku oli veomahuks 1,06 miljonit tonni kaupu ehk 2 protsenti vähem kui 2012. aastal. Teisel kohal oli Läti 0,14 miljoni tonniga ja kolmandal Afganistan 0,13 miljoni tonniga.
EVR Cargo vedas Eesti Raudtee taristul 2013. aastal kokku 15,9 miljonit tonni ja E.R.S. 8,45 miljonit tonni kaupu. Esimesel veomaht vähenes 13,6 protsenti, teisel suurenesid 9,2 protsenti.