Palts: käibemaksuseaduses palju muudatusi tehtud ei ole

Eesti kaubandus-tööstukoja peadirektor Mait Palts. Foto: Toomas Tatar/ Postimees

Kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi hinnangul ei ole uuenenud käibemaksuseaduse õigusliku pooleosas palju muudatusi, kuid vormistus on nüüd positiivne.

Muudatusi ju eelnõus endas palju tehtud ei ole, nii nagu oli ka ette arvata. Teatud nn vabade elukutsete esindajatele on tehtud kohustusest erand. Samuti on ajutiselt lubatud deklareerimine tehingupartnerite lõikes summeeritult - mis oli jaekauplejate poolt tulnud soov ning mida ka meie toetasime, kuivõrd tervikuna tundub loogiline, et pettuste vältimiseks piisab ka tehingupartnerite omavaheliste tehingumahtude võrdlemisest.

Ning arvestades muutunud olukorda on rakendumine seatud sõltuvusse sellest, millal eelnõu reaalselt jõutakse seadusena vastu võtta ning sellest siis 6 kuud, mis sisuliselt on küll sama ajavahemik, kui esialgse eelnõuga planeeritud.

Seega õigusliku poole osas palju muudatusi ei ole, kuid vormistus on nüüd eeskujulik ja kui see oleks nii ka esimesel korral olnud, koos ettevõtjatega toimuvate aruteludega, siis oleks kindlasti vastuseis olnud väiksem. Aga küsimus ongi, et see, mis praegu tehti oleks tulnud teha juba varem. Kui hinnata nüüd kuu ajaga tehtud analüüsi, siis loomulikult tuleb sellele protsessile anda hindeks vähemalt hea kui mitte enamgi. Kuid, mis takistas seda kõike tegemast kohe alguses ning mitte alles siis kui president eelnõu tagasi saadab?

Loomulikult võtame endale veidi aega, et uue informatsiooniga, mida on palju, põhjalikult tutvuda ning kindlasti esitame nii ministeeriumile, kui ka rahanduskomisjonile omapoolsed ettepanekud ja kommentaarid. Küsime eelnõu kohta arvamust ka oma liikmetelt, ettevõtjatelt.

Keegi ei ole vaidlustanud iseenesest ju asjaolu, et maksuhaldurile on ilmselt vaja maksupettustega paremaks võitlemiseks rohkem või paremini töödeldavat informatsiooni ning sedagi, et maksupettused eksisteerivad. Küsimus on nüüd vaid selles, kuidas infot juurde saada ja petturitega tegeleda nii, et aus ettevõtja ei kannataks ja tema kohustused ei kasvaks. Siin on meil põhimõttelised erimeelsused.

Ju oleksid ettevõtjad ka mõningaste uute kohustustega päri, kui oleks selge, milline on reaalne kasu. Täna vajab see ikka veel selgust - näiteks kui varem on räägitud u 200 miljonilisest maksuaugust või 226 miljonist, siis nüüd võib seletuskirjast lugeda numbreid kuni 300 miljonini. On ilmselt tõsi, et maksuaugu hindamine on keeruline ja metoodikaid erinevaid, kuid on suur vahe, kas soovitud kasu, 30 miljonit, saadakse 300 miljoni alusel või 200 miljoni alusel.

Viimaste kuude jooksul on maksupettustest räägitud rohkem, kui viimase paari aasta jooksul kokku. See on iseenesest positiivne ning loob eeldused ka nende vastu võitlemiseks sobivate vahendite väljatöötamiseks. Oleme arutanud ka selliste alternatiivsete lahenduste üle, mis võiksid maksuhaldurit info kogumisel aidata, kuid ei oleks ettevõtjaile nii koormavad ning võimalik, et oleks vajalik vaadata üle ka tänane sanktsioonimeetmete rakendamise praktika ja võimalused selle tõhustamiseks. Kui mitmesajatuhandelist maksupettust üritav isik pääseb vaid deklaratsiooni parandamise ja intressi tasumisega, siis ei pruugi sel piisavat preventiivset mõju olla. Samuti ei anna ainuüksi info juurde kogumine maksuhaldurile palju enamat sest lõpuks on vajalik ikka ka tehingute sisu ja skeemide tuvastamine ning menetlemine, mis nõuab paratamatult ka inimressurssi.