Soome ettevõtja: Facebookist naljalt tippspetsialiste ei leia

Mõned inimesed kasutavad liialt Facebooki. Foto: SCANPIX

Soome ettevõtja Aki Kakko, kes tegeleb personali värbamisega üle maailma, rääkis Turundusraadio saates, et kuigi tööandja brändingu võimalused on sotsiaalmeedia levikuga oluliselt avardunud, ei ole levinumad sotsiaalmeedia kanalid nagu Facebook või LinkedIn sugugi mitte kõige efektiivsemad kohad tööandja brändi ehitamiseks ja inimeste värbamiseks.

Kakko sõnul suhtlevaid paljud tipp-professionaalid omavahel hoopis teistes eriala- või valdkonna spetsiifilistes võrgustikes. Kakko ütles, et ta kasutab oma töös kokku 11 000 erinevat võrgustikku üle maailma.

Kakko rääkis, et ettevõtted peaksid üha rohkem vaeva nägema endi kui tööandja tutvustamisega, mille osas on sotsiaalmeedia heaks kohaks. Sõnal «meedia» on seejuures eksitav mõju, kuna tegelikult ei saa ettevõtted seal jagada ühepoolseid värbamiskuulutusi, vaid peavad kandma edasi oma kultuuri. «See ongi pigem kultuuri bränding kui ettevõtte bränding,» lausus ta.

Aki Kakko sõnul tuleks ettevõtetel aru saada, et sotsiaalkanalites suheldes pole ei häid ega halbu tööandjaid, on vaid erinevate kultuuridega tööandjad, mis sobivad erinevatele inimestele. Näiteks innovaatilised start-up ettevõtted ei pruugi sobida töökohaks suurte korporatsioonide töökogemusega inimestele, kuna protsessid toimivad neis erinevalt.

Iga rahvusvaheline värbamine algab Kakko sõnul riigi ja ettevõtte maine loomisest. Alles seejärel saab vaadelda ettevõtet konkurentsis teiste omasugustega ja tuua välja kultuurierisused. Selleks tuleb alati kõigepealt kaardistada, milliseid spetsialiste on vaja, millistes sotsiaalvõrgustikes nad liiguvad ja siis leida lähenemisvõimalused nende juurde. Kõige keerulisem on sotsiaalmeedias fokusseerida sinikraedele, kuna kuigi nad on seal olemas, pole neil tavaliselt erialakeskset professionaalset suhtluskeskkonda.

Näiteks kui mõni Eesti firma tahab omale värvata parimaid IT spetsialiste üle maailma ja tuua nad tööle Eestisse, siis on Kakko sõnul selliste kolimist eeldavate töökohtade puhul oluline, et riik, kui hea töö- ja elukeskkond, on ennast eri programmide ja kampaaniatega eelnevalt tutvustanud. Kui inimesele riik sümpatiseerib, alles siis saab teha juttu firmast ja selle eripäradest. Kakko märkis, et kui värvatakse korraga 200 inimest, kellest 80 protsenti on IT-spetsialistid või arstid ja ülejäänud 20 protsenti muud ametid nagu raamatupidaja, kokk, sekretär, haldusjuht, jne, siis on mõistlik püüda professionaalidele läheneda läbi sihikindla suhtluse piiratud professionaalsetes sotsiaalvõrgustikes, ülejäänud viiendiku aga võib leida läbi massimeedia värbamiskampaaniate.

Inglise keelset raadiosaadet Aki Kakkoga saab kuulata siit.