/nginx/o/2014/01/23/2768482t1hf8d6.jpg)
Sul on vaja leida ettevõttesse uus töötaja? Eks paneme töökuulutuse, ootame CVsid, korraldame vestlusi ning leiamegi õige inimese – nii on see ju alati toiminud. Personalispetsialistide hinnangul aga on Eesti tööjõuturg jõudnud olukorda, kus vanad mustrid enam ei toimi.
Värbamisteenust pakkuva HR factory müügijuht Pille Seppar ütleb, et kohtab tihti arusaamu, kus töötajaid üritatakse värvata n-ö vanade reeglite järgi ja siis imestatakse, et huvi ettevõttesse tööle tulemise suhtes on väike. «Ei maksa enam loota, et tavalise töökuulutuse peale 100 CV tuleb ja et leiad täpselt sobiva inimese,» ütleb Seppar.
HR factory konsultant Kreet Kärner sõnab, et tihti hakkavad ettevõtted inimesi otsima alles siis, kui selleks on juba väga suur vajadus. Näiteks üsnagi sagedane on juhtum, et ametikohtade täitmisel vaadatakse esimeses järjekorras ettevõttest väljapoole. Samas annaks olemasolevate inimeste arendamine ettevõttele võimaluse täita ametikohti sisemistest ressurssidest. «Inimesi ei kasvatata oma organisatsiooni sees ehk endiselt on levinud arusaam, et kui mingi positsioon vabaneb, siis parim viis leida inimest ja uut hingamist on ta võtta väljast,» räägib Kärner.
Kärner ja Seppar toovad välja trendid, mis iseloomustavad värbamist tänases Eestis. Neist teemadest räägitakse ka veebruaris toimuval värbamiskonverentsil.
Ettevõtjad ei saa enam mööda vaadata elanikkonna vananemisest. Praegune ja järgmine aasta on viimased, kui tööturule siseneb rohkem inimesi, kui sealt lahkub. Edaspidi väheneb turule sisenejate arv aasta-aastalt ehk et ettevõtjad peavad hakkama saama üha vananeva tööjõuga. Seppari sõnul on oluline, et ettevõtjad vabaneksid vananemisega seotud stereotüüpidest nagu näiteks mõtteviisist, et vanemaealised töötajad oleksid justkui aeglasemad või vähem õppimisvõimelisemad. «Jätkuvalt kohtab ettevõtjate hulgas suhtumist nagu tööjõu vananemisega seonduv neid ei puudutaks,» ütleb Seppar.
Tegele olemasolevate töötajatega. Suhtumine, et meil on tööle soovijatest järjekord ukse taga, on kadumas. Järjekorda ei ole! Sellepärast soovitavadki mõlemad personalispetsialistid rohkem tegeleda olemasolevate töötajatega. «Tööandja on sunnitud rohkem mõtlema oma töötajate hoidmisele, arendamisele ja pehmetele väärtustele,» ütleb Kärner. Seppari sõnul on hästi oluline tegeleda inimesega edasi ka pärast värbamist ja aidata tal uude töökohta sisse elada.
Värbamine on koostöö turundus- ja IT osakonnaga. Lihtlabane töökuulutus, kus lubatakse konkurentsivõimelist palka, ei mõju enam kutsuvalt. Inimesed tahavad näha midagi lahedat ja interaktiivsemat, ütleb Seppar. Kogu maailmas kogub tuure värbamine nutitelefonide kaudu ning ka meil peaksid ettevõtjad selle trendiga arvestama, sest inimesed ei viitsi enam CVsid saata e-kirja manusena, vaid tahavad sobiva töökuulutuse leidmisel kohe oma huvist teada anda.
Tea, milleks su olemasolevad inimesed võimelised on.Enne kui hakkad väljastpoolt uut töötajat otsima, mõtle selle peale, kas keegi sinu meeskonnast võiks sobida selle töö peale. «Sisemine värbamine on alati lihtsam ja odavam kui väljastpoolt inimest otsida,» ütleb Seppar. «Selleks aga peab juht teadma, millised on tema inimeste võimed, ambitsioonid, karjääripüüdlused. Nendest asjadest tuleb omavahel rääkida.»
Tööandjana on oluline olla aktiivne. See tähendab, et tuleb ringi vaadata lahtiste silmadega. Olgu selleks siis erinevad üritused, kus võib kohata sobivaid töökandidaate, või sotsiaalmeedia.
Loo oma firmale teadlikult hea tööandja kuvandit. Jutt tööandja mainest ei ole vaid tühi sõnakõlks, vaid inimesed tõepoolest ootavad lisaks normaalsele palgale tööandjalt ka head kuvandit. Siin aga hoiatab Seppar, et see, millest tööandjad enda kohta näiteks meedias või sotsiaalvõrgustikes räägivad, peab minema kokku tegelikkusega.
Vaata värbamisele ja kandidaatidele avarama pilguga. Kärner ütleb, et tööandja peaks arvestama ka võimalusega, et 100 protsenti sobivat inimest ei leitagi. Sellepärast tuleb ära tunda inimene, kelles on potentsiaali antud ametikohta ülesannete eduka täitmiseni areneda. «Samuti ei tohiks karta võtta tööle kõrgema kvalifikatsiooniga töötajaid, sest nende motivatsioon on kohati hoopiski erinev tavapärasest kandidaadist, näiteks soovib inimene vahetada väga suure vastutusega töö natuke vähem pingelisema vastu,» ütleb ta.
Ole avatud alternatiivsele töötamisviisidele. Jutt paindlikust töökorraldusest on praegu justkui mantra, mida pidevalt korratakse. Seppar soovitab kindlasti võimalusel paindlikkust inimestele võimaldada. Olgu selleks siis võimalus töötada mujal kui kontoris, endale ise tööaega valida, osaajaga töötamine vms. Loomulikult tuleb ka nendesse võimalustesse suhtuda tööandja spetsiifikast ja ametikohast lähtuvalt.