/nginx/o/2013/11/08/2607980t1he02a.jpg)
Rahandusministeerium täiendas käibemaksuseaduse eelnõu seletuskirja analüüsiga, mis selgitab käibedeklaratsiooni lisa olulisust käibemaksupettuste vähendamisel. Samuti on esitatud kompromissettepanekuid, näiteks võimalus arveid summeerida.
Rahandusministeerium täiendas käibemaksuseaduse eelnõu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selle reformiga toetame ausat konkurentsi ettevõtluses ning liigume kaasaegse, digitaliseeritud ja automatiseeritud suhtluse poole käibemaksu kontrollimisel,» selgitas rahandusminister Jürgen Ligi. «See on ettevõtjale turvaline, võimaldab kiiremat käibemaksu tagastust ning vähendab ettevõtete tarbetut tülitamist maksuameti poolt, kuna informatsioon on kättesaadav elektroonselt.»
Käibedeklaratsiooni lisa pakub teada olevatest lahendustest kõige optimaalsemat tasakaalu käibemaksupettuste takistamise ning ettevõtete halduskoormuse suurendamise vahel. Selle kasutusele võtmine kõigi valdkondade ettevõtetele ning kõikidele kaupadele ja teenustele hoiab ära võimaluse liikuda pettuse eesmärgil oma tegevusega teise sektorisse.
Seaduseelnõu on täiendatud lähtuvalt tehtud ettepanekutest ja arutlustest ettevõtjate esindajatega. Seades käibedeklaratsiooni lisa esitamise piiri 1000 eurole tehingupartneri kohta, ei koormata väiksemaid ettevõtteid, sest ligi 40 protsenti ettevõtetest ei pea käibedeklaratsiooni lisa esitama.
Ajendatult presidendi, advokatuuri, notarite koja ja teenusmajanduse koja märkusest on eelnõusse lisatud, et kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustusega isikud ei pea deklareerima lisal andmeid, mis on neile teatavaks saanud seoses ameti- või kutsetegevusega.
Samuti arvestati turismiettevõtjate ettepanekut jätta käibedeklaratsiooni lisal kajastamata reisiteenuste erikorra alusel väljastatud arvete andmed. Lisa mugavamaks kasutusele võtmiseks on kavas anda ettevõtjatele üleminekuks kuus kuud aega ning kuni 2015. aasta lõpuni on võimalus esitada arvetel olevad summad summeerituna tehingupartnerite lõikes.
Eelnõu on saadetud riigikogu rahanduskomisjonile ja seni eelnõu kohta arvamust avaldanud huvigruppidele, tagasisidet oodatakse 3. veebruariks. Eelnõu seletuskirja leiab siit.