Parts ja Ansip madistavad LNG terminali pärast

Foto: Repro

See ei pidanud niimoodi minema. Valitsusjuht Andrus Ansip teatas kuu  tagasi pärast kohtumist oma Soome kolleegi Jyrki Kataineniga, et Brüssel otsustab, kas LNG-terminal ehitatakse Eestisse või Soome. Kui riigid ühendatakse torujuhtmega, pole vahet, kummale poole terminal kerkib.

Terminal on eestlastele väga oluline, sest lubab gaasi sisse tuua laevadega. Sel juhul kahaneks Eesti sõltuvus Gazpromist, kes tarnib siia kogu maagaasi. Kreml kasutab gaasimüüki aeg-ajalt energiarelvana, pannes talle allumatuid riike gaasikraani kinni keerates enda pilli järgi tantsima. Euroopa Komisjoni käes on jäme ots terminali asukoha valikul seetõttu, et Brüssel lubas suure osa hinnast kinni maksta.

«Kui terminal tuleb Eestisse ja soomlased saavad toruühenduse, oleks see lahendus Eestile kindlasti kõige soodsam,» kinnitas Ansip eile riigikogus.

Segadus tekkis pärast majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi eelmise nädala avaldust, et ühe suure terminali asemel võiks kummalegi poole lahte ehitada väiksema terminali ja veealust torujuhet pole kohe vajagi. Sellest kuuldes ütles peaminister Ansip Päevalehes, et Parts esines «ettepanekutega, mis erinevad valitsuses kujundatud seisukohast».

Majandusministeerium väidab vastu, et Partsi idee on kooskõlas valitsuse seisukohtadega ja Eesti riigi huvidega.

Valitsus otsustas mullu mais, et Parts peab terminali ehitamiseks pidama kõnelusi oma Soome kolleegiga ja terminali asukoht «valitakse välja TEN-E määruses ette nähtud protseduuri järgi kolmanda osalise (loe: Brüsseli) osalusel».

«Kokkuleppe saavutamiseks läbirääkimised jätkuvad, ja selles osalevad nii Eesti, Soome kui ka Euroopa Komisjoni esindajad,» kinnitas Parts.

Kuid tema eelmise nädala avaldus üllatas paljusid. Euroopa Komisjoni ametnike seas kerkis küsimus, kas kahe väikse terminali ehitamine on kallim kui ühe suure rajamine. Tallinnas levis kartus, et Brüssel võib Partsi plaani võtta sootuks uue projektina, mis nõuab uut menetlust ja jääb seetõttu lähiaja rahajagamisest välja.

«Algsest ettepanekust võime olla vägagi kaugele jõudnud, kui torujuhet ei tule,» ütles peaministri majandusnõunik Aare Järvan. «Minu meelest see ei ole hea ettepanek, ta ei integreeri turge, gaasiturud jäävad eraldiseisvaks ka pärast seda, kui need terminalid on valminud,» rääkis Ansip parlamendis. «Torujuhe Eesti ja Soome vahel annaks meie gaasitarbijatele oluliselt kindlustunnet juurde.»

«Positsioon, et «terminal meile ja toru neile» on jabur. Soomlased poleks sellega kunagi nõus,» kommenteeris üks ametnik. Paldiski lähedale terminali rajada sooviva Alexela Energia juht Marti Hääl märkis: «Kindlustunde annab tünn sama hästi nagu toru. Kui sul on tünnis gaas ja sa saad selle lasta torusse, siis pole mingit juhet Soome vajagi. Seda enam, et mitte keegi ei räägi, kui palju maksab torujuhtme töös hoidmine. Meie rehkenduste kohaselt oleks laevaga LNGd tuua neli korda odavam.»

Mõnedes ametnikes tekitas küsimusi asjaolu, miks kaitseb Parts Alexela ärihuve. Näiteks soovis minister saata Soome kirja, mis sisaldas Alexelas tehtud arvutusi kahe terminali ehitamise mõttekuse kohta.

Asi pole selles, et Juhan Parts ja Alexela suuromanik Heiti Hääl on lapsepõlvetuttavad Nõmmelt. Asi on hoopis selles, et LNG-terminal pole riiklik projekt, vaid eraäri. Paldiski projekti kavandas just Alexela. «Riik ei arenda terminali. Riigil on tarvis partnerit,» märkis Parts. Nii kaua aga, kuni eestlased ja soomlased ei suuda otsustada, kumba riiki terminal ehitada, võidab segadusest üksnes Gazprom.