Päevatoimetaja:
Angelina Täker
Saada vihje

ILO: Euroopa võib sattuda töökohtadeta majanduskasvu tsüklisse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liisu Arumäe
Copy
Töötute sotsiaalne tööhõive pargi koristamisel. Tallinna Kalamaja kalmistupark.
Töötute sotsiaalne tööhõive pargi koristamisel. Tallinna Kalamaja kalmistupark. Foto: Küllike Rooväli

Kriisijärgne maailm on suuna võtnud küll majanduskasvule, kuid see võib olla kasv ilma uute töökohtadeta, hoiatab Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) oma värskes ülevaates Global Employment Trends 2014. Taastunud on majandusaktiivsus, aga mitte töökohad, kõlab ILO kokkuvõte.

Ehkki arenenud majanduste puhul on mitmeid julgustavaid märke, jääb see siiski alla kriisieelsele tempole ning ei suuda luua piisavalt töökohti kõigile uutele tööturule sisenejatele.

ILO rõhutab ka, et kriisi juurpõhjused pole kuhugi kadunud ning finantssektor on jäänud maailma majanduse Achilleuse kannaks. Pankade olukord ka arenenud maailmas on selline, et väikestel ja keskmistel ettevõtetel on raske laenurahale ligil pääseda. See tähendab nii investeeringute kui töökohtade loomise ärajäämist või edasilükkamist.

Eestile seda järeldust siiski üksüheselt taandada ei saa, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsari kinnitusel kostab Eestist pigem signaale, et pangad tajuvad majandusaktiivsuse langust ning ettevõtjad ise on suurte investeeringute tegemisel muutunud ettevaatlikuks; tööturu argipäev tähendab Eestis aga tugevat palgasurvet, mitte karjuvat töökohtade puudust.

«Eesti ettevõtjail on täna pakkuda märksa rohkem tööd, kui on töökäsi selle tegemiseks,» kinnitas Tamsar. «Tööturu ühes servas on palju tegemata tööd ja teenimata raha, tööturu teises otsas on inimesed kes on mingil põhjusel tööturult väljas. Et töökäsi kiirelt juurde ei tekita, on meie kõigi huvides olemasolevad inimesed tagasi tuua. See tähendab tööd, maksutulu, väiksemaid sotsiaalkulutusi, kokkuvõttes sõltub sellest Eesti ühiskonna elujärg,» lisas ta. 

Tagasi üles