/nginx/o/2014/01/22/2766980t1h7622.jpg)
Euroopa Komisjon esitles täna uut ELi energia- ja kliimaraamistikku, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 40 protsendi võrra, suurendada taastuvenergia osakaalu 27 protsendini, tugevdada energiatõhususe poliitikat ning võtta kasutusele uued juhtimissüsteemid ja näitajad konkurentsivõimelise ja turvalise energiasüsteemi loomiseks.
Võrreldes 1990. aasta kasvuhoonegaaside emissioonidega, on ELi pikaajalisem plaan 2050. aastaks vähendada emissioone 85-90 protsenti. 2020. aasta eesmärkideks on vähendada emissioone 20 protsenti ning suurendada taastuvenergia osakaalu 20 protsendini. 2030. aasta eesmärgid ongi järgmiseks sammuks 2050. aasta eesmärkide saavutamise teel.
«Meie planeedi tuleviku seisukohalt on kliimameetmed kesksel kohal ning Euroopa energiapoliitika on meie konkurentsivõime võti. Tänane pakett näitab, et samaaegne tegelemine nende kahe teemaga ei sisalda endas vastuolu, vaid on vastastikku toetav. ELi huvides on luua suure tööhõivega majandus, mis on vähem sõltuv imporditavast energiast. Selleks tuleb edendada tõhusust ja suurendada puhta energia tootmist ELi sees,» ütles Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso.
2030. aasta raamistikuga tagatakse investoritele õiguskindlus ja liikmesriikidele koordineeritud lähenemisviis, mis aitab kaasa uute tehnoloogiate arendamisele.
«Meie eesmärk on tagada, et energia jääks kodumajapidamiste ja ettevõtete jaoks taskukohaseks. Uue raamistikuga kehtestatakse kõrged eesmärgid seoses kliimamuutuste vastu võitlemise meetmetega, tunnistades samas, et need tuleb saavutada võimalikult väikeste kuludega. Osutatud eesmärgi saavutamise alus on energia siseturg ja me kavatseme jätkata pingutusi selle täielikuks väljaarendamiseks, et kasutada kogu selle potentsiaali. See hõlmab taastuvenergia poliitika euroopastumist,» ütles Euroopa Liidu energiavolinik Günther Oettinger.
Teatist hakatakse arutama kõige kõrgemal tasandil, eelkõige Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Parlamendis. Sellele on lisatud seadusandlik ettepanek ELi heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsuse reservi loomiseks alates 2021. aastast, et muuta raamistikku mõjusamaks.
Teatisega samaaegselt avaldatakse aruanne energiahindade ja kulude kohta Euroopas. Energiahinnad on alates 2008. aastast tõusnud pea kõikides liikmesriikides — peamiselt maksude ja tasude tõttu, kuid suurenenud on ka võrgu haldamisega seotud kulud. Võrdlus rahvusvaheliste partneritega rõhutab hinnaerinevuse suurenemist, pidades eelkõige silmas USA gaasihindasid, mis võivad ohustada Euroopa konkurentsivõimet energiamahukates tööstusharudes.