Sami Seppänen: euro teeb Eesti huvitavaks

Sami Seppänen
, Elisa Eesti juhatuse esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sami Seppänen
Sami Seppänen Foto: Pm

Euro tulek ei tee Eesti majandusega mingit imet ja pole lootustki, et võiksime oma majandust vaid mõne aasta pärast võrrelda mõne nii-öelda eduka Põhjamaa riigiga. Eurot tasub meil siiski tahta ja oodata, sest euro teeb Eesti huvitavaks. Huvitavaks just välisinvestoritele, sest koos euroga kaob nende jaoks ära üks suurematest ohtudest investeeringutele – kartus, et kroon devalveeritakse.



Eesti mastaabiga väikeriigi puhul näevad välisinvestorid alati ohuna ette võimalust, et kohalik valuuta satub surve ja/või spekuleerimise objektiks. Ohutuled on eriti võimsad ajal, mil riigi majanduses valitseb mõõn. Hea näide väikeriigi valuuta elujõu hapruse kohta on naaberriigi Läti raha – lati püsimajäämist tuleb pidada napiks.

Läti latti ähvardas aasta-poolteist tagasi konkreetne devalveerimisoht ning latt jäi püsima vaid tänu rootslastele. Lati päästis Rootsi keskpanga otsus toetada kohalikku rahavääringut.

Eesti krooni devalveerimise ohtu ei näe ma kahel põhjusel. Euroopa keskpank on selgelt öelnud, et Eesti kroon vahetatakse euro vastu praeguse kursiga. Eestis laenuraha toel tekkinud majandusmull lõhkes täielikult ning nüüdseks on normaliseerumas ka teenuste ja tööjõu hinnad. Deflatsioon on hästi alanud ja koos sellega on hakanud vähenema ka töötuse näitajad.

Euro tulek ei muuda kinnisvara, toodete ega teenuste hindasid Eestis odavamaks. Küll aga toob euro Eesti majandusse stabiilsuse ja see annab välisinvestoritele julguse Eestisse investeerida. Piltlikult öeldes lüüakse euro tulekuga Eestile peale stabiilsuse kvaliteedimärk.

Välisinvesteeringute võimalust näen mitmes vallas. Tänu toimivale tööjõuturule on investoritel põhjust ja huvi Eestisse üle tuua oma tootmisüksuseid ja kasvatada juba siin olevaid. Huvi pakub kindlasti ka kohalik kinnisvarasektor.

Loomulikult on hea, kui Eesti kinnisvaraturg saab uuesti elu sisse, sest nii voolab riiki rohkem raha, millega infrastruktuuri uuendada. Pangad on oma kooliraha maksnud ning arvan, et uut kinnisvaramulli ei hakata enam niisama puhuma.

Euro tulek tähendab Eestile võrreldes teiste Balti riikidega tõusu pea jagu kõrgemasse liigasse. Seni on kolm Balti riiki mänginud ühes võistlusklassis – rahvaliigas. Euroga liitudes edutatakse Eesti kõrgliigasse. See mõjutab kindlasti positiivses suunas investeeringute ja töökohtade voolu Eestisse.

Ma ütlesin alguses, et euro tulek ei tähenda, et Eestit saab mõne aasta pärast võrrelda Põhjamaa edukate riikidega. Õigupoolest tuleks meil endalt praegu küsida, kas peame ja tahamegi Põhjamaade heaoluriigi majandusmudelit üleilmastunud majandustingimustes enam eeskujuks võtta?

Põhjamaade majandusmudel ehitati üles ajal, kui majandus oli suletud ning orienteeritud suures osas siseturule. Riigi ekspordi konkurentsivõime kindlustati korduvate devalveerimistega ja rahvas aina imestas, miks on teistest riikidest toodud kaubad nende jaoks nii kallid. Vägagi küsitav on, kaua peavad tol ajal üles ehitatud ja praegu rasket muutust läbi käivad majandussüsteemid vastu globaliseeruvas majanduskeskkonnas.
Praegu paistab küll, et heaoluriikide liiga reformivalmidus üleilmastunud majandusoludes on aeglane ning see kajastub riikide ohtlikult kiiresti kasvavas võlakoormuses, mille tulemusena on kodanikud sunnitud nii mõnestki «heaolu-hüvest» loobuma, kuid ikkagi kõrget maksutaset taluma.

Nendes tingimustes peame olema õnnelikud, et Eesti on väike, kiire, paindlik ja liigsetest hüvedest rikkumata. Eestis peaks jätkama efektiivsuse kasvatamist avalikus sektoris ja vältima inflatsiooni, sest ainult nii loob riik eeldused uute töökohtade tekkeks.

Tagasi üles