/nginx/o/2010/05/24/373161t1h1365.jpg)
Eesti oli aastatel 2007-2009 kõige edukam ELi fondirahade kasutuselevõtja Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid energiasektori toetuste osas oleme keskmisest nõrgemad.
Eesti kasutab ELi energiasektori toetusi loiult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti on sõlminud kokkuleppeid 44 protsendi riigile aastateks 2007-2013 eraldatud Euroopa Liidu toetusrahade ehk 35 miljardi krooni kasutamiseks, selgus KPMG uuringust.
Kõige tulemuslikumalt on Eesti rakendanud toetusi transpordi valdkonnas, kus kokkuleppeid on sõlmitud 66 protsendi ulatuses. Väiksem on võrreldes teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega aga energiasektori toetuste kasutuselevõtt (19 protsenti). Üsna loid on ka toetuste kasutuselevõtt tehnilise abi ning maaelu ja kalanduse valdkonnas (vastavalt 20 ja 23 protsenti).
«Analüüsides viimase aasta arenguid joonistub terves Kesk- ja Ida-Euroopas selgelt välja trend, mille kohaselt toetuste rakendamisel ollakse edukamad valdkondades, kus tuleb teha suuremahulisi investeeringuid, näiteks transpordi vallas. Eestis on erandlik seis suure eelarvega põllumajanduse ja maaelu toetusprogrammide puhul, kuna toetusesaajatele on osutunud keerulisemaks omafinantseeringu kaasamine,» vahendas KPMG Baltics AS Eestis uuringut koordineerinud KPMG ärinõustamise juhi Karin Rätsepa sõnu.
Eesti on Rätsepa kinnitusel aga suutnud hästi kohanduda finantskriisiga, muutes ELi toetuste eraldamist lihtsamaks ja kiiremaks.
Aastatel 2007-2013 on Eestil võimalus investeerida ELi toetusraha 66 miljardi krooni ulatuses. Koos riikliku kaasfinantseerimisega moodustab investeeritav raha 80 miljardit.
Kümme uuringus osalenud Kesk- ja Ida-Euroopa riiki sõlmisid aastail 2007-2009 lepinguid 26 protsendi neile aastateks 2007-2013 eraldatud ELi toetusrahade ehk 69 miljardi euro kasutamiseks.
Edukamad toetuste kasutuselevõtjad on lisaks Eestile veel Leedu, Ungari ja Läti. Kõik need riigid on sõlminud kokkuleppeid enam kui kolmandiku toetusrahade kasutamiseks. Kõige loiumalt on toetuste kasutuselevõtt kulgenud Rumeenias. See riik on sõlminud kokkuleppeid veidi vähem kui viiendiku toetusrahade kasutamiseks. Palju parem pole toetusrahade kasutuselevõtt ka Poolas ja Bulgaarias.