Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Lugeja küsib: kes jääb süüdi, kui eessõitja arusaamatul põhjusel pidurdab?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tarbija24
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

«Tagasipöörde koht Tallinna piiril, kus tagasipöörajad on peateel ja Sakust tulijad peavad teed andma. Auto pidurdab minu ees end plokki, andes teed Saku poolt, kõrvalteelt tulijale, kes sõitis mõõduka kiirusega ja oli hoogu maha võtmas. Jõudsin vaevu reageerida ja pidurdasin plokki. Kas ma oleksin jäänud antud situatsioonis süüdi?» soovib küsija teada.

«Pikivahe oli piisav ja kiirused ei olnud suured, kuna olime kaks esimest autot, kes foori tagant pääsesid. Ma olen siin päev otsa vaielnud inimestega, tahtmata uskuda, et 100 protsenti oleks ma ise süüdi jäänud, kui eesliiklev kodanik pidurdab plokki oma masina, teadmata antud olukorras kuidas tol ristmikul käituma peaks. Kas pardakaamerast antud olukorras oleks kasu olnud?» kirjutab ta.

Vastab vandeadvokaat Maano Saareväli.

Liiklusseaduse § 50 lõike 7 punkt 2 kohaselt ei tohi juht järsult pidurdada, kui see ei ole vajalik ohutuse tagamiseks. Seega tuleb iga kord hinnata, kas järsk pidurdus oli ohutuse tagamiseks vajalik.

Liiklusseaduse § 46 lõike 1 kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile.

Seega kohustab seadus taga sõitva sõiduki juhti hoidma sellist pikivahet, mis võimaldaks seisma jääda ka juhul, kui ees liikuv sõiduk pidurdab ja/või peatub ootamatult. Ootamatus võib tähendada ka sellist pidurdamist ja peatumist, mida küsimuses on kirjeldatud. Seega ei ole põhjendamatult järsu pidurdamise korral välistatud pidurdaja poolt liiklusseaduse § 50 lõike 7 punkt 2 nõude rikkumine, kuid põhjuslikku seost liiklusõnnetusega sellise rikkumise tõttu veel tekkida ei pruugi. Õige pikivahe korral oleks liiklusõnnetus välditav. Seega tagant otsasõidu korral esineb põhjuslik seos eelkõige tagumise juhi poolt ebaõige pikivahe valimise osas.

Tulenevalt asjaoludest võib süü olla ka jagatud. Samuti võib jagatud olla tsiviilvastutus. Hinnang sellele sõltub liiklusõnnetuse asjaoludest. Asjaolude kindlakstegemisel on kindlasti abi liiklusõnnetuse salvestisest.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Tagasi üles