Puukhaigused ohustavad ka lemmiklooma

Looma karvkatet tuleks regulaarselt kontrollida. Foto: SCANPIX

Puugid on väga osavad end mööduva looma või inimese külge haakima, et nii endale sobiv toitumispaik leida. Haiguste ennetamiseks on aga oluline puugid lemmiklooma karvade vahelt kiiresti avastada ja ohutult eemaldada.

Hallimäe loomakliiniku arst Eve Hallimäe sõnul ei tohiks kunagi puuki eemaldada palja käega või teda enne õli, alkoholi või millegi muuga töödelda. Ohutuks eemaldamiseks on mõeldud spetsiaalsed puugieemaldustangid.

«Inimestele ohtlikud puukentsefaliit ja puukborrelioos on meile tuttavad, aga meeles tuleb pidada, et puukide levitatavatest haigustest on ohustatud ka lemmikloomad,» selgitas Hallimäe.

«Kuna puukide poolt edasi kantavaid haigusi on väga raske diagnoosida ja seetõttu keeruline ravida, oleks vajalik loomale teha puugitõrjet. Tasub olla väga tähelepanelik, kontrollida regulaarselt looma karvkatet ning lemmikloomade terviseprobleemide ennetamise või ravi osas alati nõu pidada oma loomaarstiga,» lisas ta.

Eestis ohustavad veterinaari sõnul enim järgmised haigused:

Borrelioos on bakteriaalne nakkus, millesse nakatumine on sageli haigusnähtudeta. Peamisteks sümptomiteks on lonkamine ja artriit, eelkõige randme- ja kannaliigeste artriit. Tihti kaasnevad haigusega palavik, väsimus või lümfisõlmede suurenemine. Loom on lisaks loid ja nigela söögiisuga.

Babesioos ehk piroplasmoos on raske haigus, kus haigustekitajad peale nakatumist kinnituvad vere punalibledele. Haigustunnusteks on palavik, nõrkus, isutus ja sellega kaasnev aneemilisus, põrn suureneb ning võib tekkida kollatõbi. Haiguse arenedes muutuvad tunnused raskemaks.

Erlihhoos kulgeb erinevates staadiumites. Ägedas faasis tekib palavik, söögiisu väheneb, kehakaal langeb ning tekivad probleemid silmades ja ninas. Looma ravimata võib äge faas iseseisvalt mööduda kuid selle järgselt kujuneda välja alaäge faas, mil haigustunnused puuduvad ning see võib kesta kuid, isegi aastaid. Tugeva immuunsusega loomadel on tõenäosus haigusest võitu saada, nõrgematel loomadel võib see muutuda krooniliseks.

Anaplasmoos on erlihhoosiga samade kliiniliste tunnustega, kuid kulgeb tavaliselt kergemalt.