Korteriühistud: noored võiks kodu ehitamiseks riigilt maad saada

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. Foto: Liis Treimann

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige Urmas Mardi leiab, et riik võiks toetada noori, kes moodustavad kodu rajamiseks ühistud, andes neile maad või laenu.

Tema sõnul on Eestis kasutamata ühistulise ehitamise potentsiaal. Selline praktika on Lääne-Euroopa riikides laialt levinud, kuid eeldab riigi, omavalitsuse ja kodanike koostööd eluasemete loomisel.

«Noored inimesed, kes on koos asutanud näiteks korteri- või hooneühistu, võiks asuda oma kodumaja ehitama nii, et riik või kohalik omavalitsus annaks selleks maad või käendaks laenu,» ütles Mardi.

«Oma kodu rajamine jääb paljudel noortel just vajaliku omafinantseeringu puudumise taha pidama, kuid Eestisse rajatud kodu aitaks kindlasti noori inimesi rohkem kodumaaga siduda ja inimeste äravoolu peatada,» lisas ta.

Mis on ühistuline ehitus?

Ühistulise ehituse puhul peavad inimesed moodustama korteri- või hooneühistu, leidma raha ning juhtima ise kogu ehitusprotsessi. Ühistuline ehitus oli Mardi sõnul laialt levinud esimese Eesti Vabariigi ajal, nõukogude perioodil kooperatiivide näol ning tänapäevani kasutatakse seda teistes Euroopa riikides.

Mardi selgitas, et ühistulise ehitamise mudel on järgnev: inimesed, kel on soov omandada eluase ning kel on sellele sarnased ootused (nt noored pered), asutavad juriidilise keha (näiteks korteriühistu või mittetulundusühingu). Ühiselt valitakse välja soovitav elupiirkond, näiteks mõni Tallinna või Tartu lähivald.

Seejärel pöörduvad organisatsiooni esindajad valla poole sooviga omandada maad ning alustada ehitusprotsessiga. Omavalitsuse ja riigi koostöös pakutakse soovijatele välja sobiv krunt ning toetatakse ka infrastruktuuride rajamisel. Ühistu võtab krundi tagatisel pangalaenu, leiab projektijuhi ning korraldab ehituse.