Savililled ja kivililled ehk miks ma ei tee kiviktaimlat

... ja taim, mille nime ma ei tea. Foto: Kiskjasiil

Ühel ilusal päeval teen ma selle ära, kiviktaimla nimelt, aga ilmselt mitte selles aias. Aiaplaan näeb ette peenrapindade vähendamist, sest need ääristatud majaseinad ja aiaääred ei mõju enam, silm peab puhata saama. Maja seina äärde, just nii kaugele kui ette nähtud, jäävad põõsad ja viinamari ja tulbid. Ülejäänud lasen puhkama. Selline oli plaan.

Aga sõber pakkus mulle mägisibulaid ja need meenutasid mulle siiliperet ja ma ei suutnud loobuda. Niisiis pidin neile pinna tekitama. Kõigi reeglite vastaselt sai selleks kasealune aiaäär, mille pind on põhiosas savine ja sipelgane. Nüüd ka oksane ja urvane jne. Taimed valisin kõige kannatlikemate hulgast Nagu nt harilik kukehari. Oh, kui ta ainult õitsema ka läheks. Minu kodukohas on varsti kuldsed laigud ja segased mesilased, sest kukehari õitseb.

Siin ta siis on. Märkasin esimest korda, kuidas mägisibul kasvab. Ta ajas välja väikesed leheotsad, mis minu silmade kõrguselt paistisd üsna heleroheliste lehetäide moodi. Kummardusin asja uurima ja sain aru, et lehed hoopis. Nii see aruke kaotsi lähebki, märkad, kummardud ja oledki lummatud.

Üleeile hilisõhtul, kui läksin pesu nöörilt ära tooma, peaegu komistasin siili otsa, kes väga käbedalt vehkat tegi. Hah, ma olin nii rõõmus, et suure kompostihunniku likvideerimine polnud neid minema peletanud. Eks neid hunnikuid on veel siin ja seal piisavalt :D See siil oli küll rohkem pikliku mägisibula kujuga või väga-väga lühikese (kükitava) taksi moodi :D Oluline on see, et meie õu on endiselt elamiskõlbulik, see on tähtis näitaja.

Veel savitaimedest. Kiviriku padjandeid mäletan oma lapsepõlve aiast, siis oli emal neid ikka mitmes värvitoonis nagu ka madalaid flokse. Nüüd on siis esimene pesakond ka minu aias. Mulle meeldib nende värv ja kuju. Huvitav, et väga hästi näib end ka liivatee tundvat. Või oli turbapotist savi sisse väga hea kolida või on see lihtsalt sõge soojalaine, mis kõik lokkama paneb. Kui nii edasi läheb, hakkavad kivid ka pungi ajama ja õitsema.

Et miks ma siis ei tee kiviktaimlat? Sest see on suur ettevõtmine ja mul pole ruumi ega oskusi (ohkab, loe - tahtmist). Sellegipoolest olen ma veendunud savi-, kivilillede fänn.

Kiskjasiili blogi asub siin.