/nginx/o/2014/01/06/2735464t1h4f25.jpg)
Hiina majanduskasv kaotas läinud aasta viimases kvartalis hoogu, rõhutades Hiina valitsuse väljakutseid, kes üritab rakendada valusaid reforme ning hoida samal ajal majandusel hoogu sees, et tulla toime kasvava võla teenindamisega.
Hiina majanduskasvu tempo aeglustub üha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma suuruselt teise majanduse SKT kasvas neljandas kvartalis aastatagusega kõrvutades 7,7 protsenti, aeglustudes võrreldes kolmanda kvartaliga mil vastav protsent oli 7,8.
2013. aasta lõikes tervikuna oli Hiina majanduskasv 7,7 protsenti ehk sama mis aastal 2012, kirjutab Financial Times.
Eelnenud aastaga võrdne kasv saavutati aga suures osas tänu valdavalt investeeringutesse suunatud «ministiimulile», mis andis majandusele korraks teatud tõuke.
Analüütikute hinnangul jääb Hiina majanduskasv alanud 2014. aastal ligikaudu 7,4 protsendi juurde, mis oleks riigi jaoks aeglaseim tempo alates aastast 1990, mil Pekingit tabasid rahvusvahelised sanktsioonid 1989. aasta Tiananmeni väljaku massimõrva pärast.
Tänavuse eeldatava aeglustumise taga on president Xi Jinpingi reformid, millega tahetakse tasakaalustada majandust, mis on kiivas Hiina krediidist kantud ja investeeringutele orienteeritud kasvumudeli tõttu.
Üheks Hiina poliitikute suurimaks murelapseks on võlataseme tormiline kasv, mis käib suures osas lõdvalt reguleeritud varipanganduse kaudu. Pärast 2008. aasta finantskriisi on Hiina majanduse koguvõlg lendu läinud ning moodustas 2013. aasta lõpuks juba üle 200 protsendi SKTst.
«Laenamine ja kulutamine, Hiina puhul siis laenamine ja investeerimine, aitab mõnda aega kasvu kenasti käimas hoida, kuid lõpuks lähevad võlad suureks, investeeringud ei tooda enam nii palju [kasumit] ning riskid kasvavad,» ütles IMFi Hiinaga tegeleva osakonna juhataja Steven Barnett.