Riigifirmade nõukogus istuvad vastakaid huve esindavad inimesed

Tänavu RMK nõukogu esimeheks kerkinud Mati Polli sõnul pole tal metsanduses ärihuve. Ka mitme teise riigile kuuluva äriühingu nõukogu liikmed, kelle puhul on kahtlustatud erapoolikut suhtumist või koguni huvide konflikti, on kinnitanud üldjoontes sedasama. Foto: Mihkel Maripuu

Riigile kuuluvate äriühingute nõukogust leiab investeerimispettusele kaasaaitamises kahtlustatava ja konkurentide ärihuvidele väga lähedal seisvaid inimesi. Maksumaksjad on eripalgelise seltskonna kätte usaldanud miljardite kroonide eest riigivara.

Ajakirjanikul on alati hea meel, kui tuuakse salajasi pabereid. Tänavu talvel hankis üks ettevõtja mulle koopia Eesti Energia nõukogu otsuseprojektist, mis käsitles 1,5 miljardi kroonist investeeringut Iru prügipõletusjaama. See oli huvitav lugemine, sest sain sealt teada, et Eesti Energia juhtkond kavatseb peale olmejäätmete kasutada ka hakkpuitu. Viimase põletamisel maksab riik head toetust, ilmselt tuleb see lihtsamini kätte kui prügi.

Kui olete kuulnud-lugenud Eesti Energia konkurentide väiteid, et Iru jaama nõutud 220 000 tonni olmeprügi ei pruugi jätkuda, on teil vastus käes. Energiahiid ei kavatsegi seda kogust, nui neljaks, hankida. Selle asemel aga saab firma kütta Tallinna lähedal ahjudesse kümneid tonne puitu.

Nõukogule esitatud paberist selgub, et IRR ehk investeerimisprojekti sisemine tulusus on pooles mahus hakkpuitu ja pooles prügi kasutades 11,2–15,4 protsenti. Ainult prügi põletades aga 18,8–23,4 protsenti. Olmejäätmed annavad omanikule investeeringult kõrgema tulususe.

Ma ei tea, kes Eesti Energia nõukogu kaheksast liikmest varustab konkurente dokumentidega. Aga fakt on, et keegi seda teeb.

Avalikkuses on aastaid tulutult diskuteeritud teemal, kas riigikogu liige ikka tohib kuuluda riigifirma nõukogusse. Samas on tähelepanuta jäänud nõukokku pääsenud inimeste huvikonfliktid. Nõukogu liige peaks omaniku esindajana tegutsema firma huvides kompromissitu järjekindlusega, aga ometi paneb nii mõnegi inimese puhul imestama, kuidas ta suudab erinevaid rolle lahus hoida.

Janek Parkman sai mullu aprillis Viru Keemia Grupi (VKG) juhatuse esimehe ametist priiks, pool aastat hiljem aga nimetas rahandusminister ta Eesti Energia nõukogu liikmeks. Ka Parkmani puhul viitavad allikad, et tema huvi energiafirma õlitööstuse vastu on olnud põhjendamatult detailne. VKG on teatavasti Eesti Energia ainus kodumaine konkurent õlitootmises. Parkman ei ole enam ametlikult seotud VKGg­a. Kuidas aga kindlaks teha, kas vana arm ka roostetab?

Eesti Energia riigikogulasest liige Kalle Palling tegutses mullu talvel tarmukalt selle nimel, et riigikogus läheks läbi seaduseparandus, mis kärbiks Eesti Energiale makstavat hakkpuidu toetust. Jutt käib sadadest miljonitest kroonidest aastas.

Asjatundjad viitavad, et peale riigimeheliku tarmukuse sundisid Pallingut tagant ka Veolia kontserni ärihuvid. Viimase käes on Tallinna külje all tegutsev Väo soojuselektrijaam, mille peamine tooraine on hakkpuit. Veolia on toorme pärast Eesti Energia konkurent.

Eesti Energia on riigi kõige väärtuslikum firma, mis ajab äri laial rindel. Eesti Energia ümber heitlevad lakkamatult erinevad huvigrupid. Viimane märkus käib ka muide RMK kohta, mis on riigis omas valdkonnas olulise turujõuga ettevõte.

Kust tõmmata piir era- ja avalike huvide vahel? Eesti Energia eelmine nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa ehitab praegu oma energiafirmat, mille ambitsiooniks pole rohkem ega vähem kui riigi mõjukaima eraomanduses oleva energiakontserni staatus.

Riigifirmade nõukogudest leiab ridamisi inimesi, kes on olnud või on ka praegu seotud riigifirma konkurendi või äripartneriga. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) pole küll vormiliselt äriühing, kuid tegutseb sellena ometi.

Tänavu varakevadel sai RMK nõukogu esimeheks Mati Polli. Ta on lugupeetud metsamees, aga omab osalust metsafirmas Metsatervenduse OÜ ja kuulub metsatööstuse liidu juhatusse. Metsatervenduse OÜ on aga üks suuremaid erametsaomanikke riigis. Viimane on nii kohalikke kui ka välismaiseid metsandusfirmasid ühendav huviorganisatsioon, mis ei tee saladust, et peamiseks sihiks on oma liikmetele soodsa ärikeskkonna loomine.

Eesti Posti staažikas nõukogu liige on Tauno Tuula, kelle põhisissetulek tuleb hoopis postimüügikaubamaja Anttila Eesti haru juhtimisest. Väidetavasti on ta asjatundja, kes suure kliendina postifirma nõukogus selle tegevuse järele valvab. Samas võiks ka Anttila Eesti haru nõukogus mõni Eesti Posti juht istuda. Ikkagi asjatundja! Paraku leiab sealt vaid Anttila omanikfirma soomlastest esindajad.

Tallinna Sadama nõukogu liige on teiste hulgas Veiko Tish­ler, kes veel mullu oli Alexela terminali omanikeringis.

Alexela suuromaniku Heiti Hääle huvidega on seotud ka teine sadama nõukogu liige – Eerik-­Niiles Kross, kes on nõukogu liikmena ametis Häälega seotud kinnisvarafirmas Paldiski Arendamise AS. Krossi ja Häält ühendab ka soov püstitada Londoni börsihoone Tallinna sadamas.

Ja viimaseks: Eesti Raudtee nõukogu esimehe Tõnis Haaveliga seotud kriminaalasja uurimine pole veel lõppenud, aga riigiprokurör tunnistas mehe mai alguses kahtlustatavaks investeerimispettusele kaasaaitamises.

Kommentaarid

Veiko Tishler
Tallinna Sadama nõukogu liige

Müüsin eelmise aasta juunis osaluse Alexela terminalis maha ja pärast seda pole mul transiidiäris isiklikke huve. Olen pikka aega transiidiäriga tegelenud ja see oli ka põhjus, miks mind nõukogusse määrati.

Mati Polli
RMK nõukogu esimees

Mul pole metsanduses ärihuve. /.../ RMKs saan edasi anda oma kogemusi ja teadmisi. Olen tagasi õpitud elukutse ehk metsakasvatamise juures, üritan seda tagasi anda ühiskonnale, nii palju kui oskan.

Arvamused

Jaanus Tamkivi
keskkonna­minister:

Eduka ärilise kogemusega metsandusvaldkonna asjatundjaid on Eestis väga vähe. Mati Polli kuulumine RMK nõukogusse on riigile kindlasti kasulik, selliste juhivõimete ja teadmistega isikute kaasamine riigile kuuluvate ettevõtete juhtimisse loob eelduse nende konkurentsivõime tõstmiseks. RMK nõukogu on organ, kus otsuseid langetatakse kollegiaalselt, sellega on tagatud riigi huvide kaitsmine.
Metsamaade omamine ja ostmine ning nende majandamine ei ole seotud RMK tegevustega, huvide konflikti siin ei ole.

Juhan Parts
majandus­minister:

Kõigi riigiettevõtete nõukogude liikmete kohta kehtivad karmid normid. Nad peavad kinnitama, et neil ei ole ristuvaid huve. Nõukogu liikmed peavad ka esitama majandushuvide deklaratsiooni. See on kaitsekilp, mis annab kindluse, et nõukogu liige on vaba oma ettevõtmistes. /.../
Nõukogu liikme tegevuse hindamisel on kõige tähtsam jälgida, kas ta lähtub ettevõtte huvidest või mitte. Kõige tähtsam on, et nõukogu liige seisab ettevõtte huvide eest. Omaniku huvide eest seisab üldkoosolekuna juba minister.

Jürgen Ligi
rahandus­minister:

Esitasime Jürgen Ligile kaks küsimust:
Eesti Raudtee nõukogu esimees sai mai algul kahtlustuse investeerimiskuriteole kaasaaitamises. Kuidas saate kindel olla, et ta oma positsiooni riigifirmas ei kuritarvita?
Riigifirmade nõukogudesse kuulub ridamisi inimesi, kes on olnud või on ka praegu seotud sama firma konkurendi või kliendiga. Miks riik määrab sellise taustaga inimesi riigifirmade nõukogudesse?

Rahandusminister teatas pressiesindaja vahendusel, et tal pole aega Postimehe küsimustele vastata.

Kommentaarid

Kristel Raidla
vande­­advokaat:

Mis tingimustel võib ühe ettevõtte nõukogu liige olla seotud selle ettevõtte konkurendi või äripartneriga?

Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemist reguleerib riigivaraseadus, mis näeb ette nõukogu liikmeid puudutavate nõuete kajastamise riigi osalusega äriühingu põhikirjas.

Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellele kuulub vähemalt kümme protsenti kapitalist äriühingus, mis tegutseb riigi osalusega äriühinguga samal tegevusalal.

Samamoodi peab olema välistatud isik, kellel on olulised ärihuvid seeläbi, et tal on oluline osalus ühingus või ta on juhtorgani liige ühingus, kes on riigi osalusega ühingu jaoks oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.

Seega on riigi osalusega äriühingute puhul võimalikku huvide konflikti ennetatud lisaks äriseadustikus ette nähtud kitsamale konkurentsikeelule ka selles osas, mis puudutab seotust ettevõtte konkurentide ja äripartneritega.

Seejuures on erinevalt äriseadustikust piirangud absoluutsed, st nendest ei peaks kõrvale kalduma ka üldkoosoleku otsusega.

Missugune on nõukogu liikme vastutus ettevõtte huvide ja ärisaladuse kaitsmisel?

Nõukogu liikme positsioon on vahel veidi vastuoluline selles mõttes, et ühelt poolt esindab nõukogu liige sageli mõnda konkreetset aktsionäri või osanikku, kuid samas on tal ametikohast tulenev kohustus lähtuda äriühingu huvidest.

Nõukogu liige peab äriseadustiku järgi täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ja hoidma äriühingu ärisaladust. Nõukogu liige, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud äriühingule kahju, vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest.

Siinjuures on tõenäoline probleem tekitatud kahju suuruse tuvastamine.

Näiteks ärisaladuse lekitamine võib küll olla ilmselgelt ühingu huvide vastane, kuid sellega tekitatud kahju suuruse arvutamine ja tõendamine on sageli keeruline, mis võib saada takistuseks nõukogu liikme vastu esitatava nõude maksmapanekul.

Lisaks väärib märkimist seegi, et küsimus nõukogu liikme vastutusest tekib praktikas üsna harva, palju sagedamini tuleb ette võimalik juhatuse liikme vastutus. Juhatus tegeleb äriühingu igapäevase juhtimisega, samas kui nõukogu on järelevalveorgan, mis tegeleb üksnes kõrgemal tasemel planeerimise ja otsuste vastuvõtmisega.