Postimees Grüne Wochel: miljon eurot toidupoliitikat

Eesti üllatas Grüne Woche avatseremoonial taas tehnoloogilise uuendusega – lava ees oli läbipaistev riie, millele projitseeriti videosalvestusi nii esinejatest kui ka Eesti linnadest ja loodusest. Foto: Rene Suurkaev

Grüne Woche avamisele Berliinis neljapäeva õhtul oli kutsutud 5000 inimest, nende seas ka 70 riigi põllumajandusministrid. Rahva seas musitseerisid torupillimängijad Sandra Sillamaa ja Cätlin Jaago, õhtut juhtis puhtas saksa keeles näitlejanna Maarja Jakobson. Laulsid-musitseerisid Zetod, Estonian Voices ja UMA.

Kui kohustuslik kõnede ja laulude programm läbi sai, tõusis lava taga olnud kardin ning rahvamass kutsuti lava taha vastuvõtule. Küünarnukkide välkudes suunduti maitsma Eesti kokkade valmistatud räimevormi, ahvenakotlette, suitsutatud metsseakintsu, põdralihavorste ja palju muud.

79. korda Saksamaal Berliinis toimuv Grüne Woche purustas tänavu messist osa võtvate riikide rekordi – oma toitu tutvustavad 71 riigi esindajad. Ning just sellel rekordiaastal on messi partnerriigiks Eesti, mis tähendab seda, et saame ruumi kõikides seekordse ürituse turundusmaterjalides, ohtralt kohalike ajakirjanike tähelepanu ja au korraldada messi avatseremoonia.

Eesti on messil osalenud juba 21 aastat järjest, aga kui muidu sai põllumajandusministeerium hakkama umbes 150 000 euroga, siis tänavu tuli välja käia ligi miljon eurot, mis suuremas osas tuli riigieelarvest.

Tahes-tahtmata tekitab selline summa küsimuse, kas asi on seda väärt. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder usub, et on. Messil osalemise eesmärk on tema sõnul Eestit tuttavamaks teha, tuua siia rohkem turiste ning saada toidutootjatele kontakte ja tähelepanu.

«Oluline on ka poliitiline tähelepanu. Grüne Woche on suuresti riikide mess. Ettevõtjad on küll siin, aga tutvustatakse eelkõige ikkagi riike, läbi turismi, e-teenuste, põllumajanduse ja toidu,» rääkis Seeder.

Grüne Woche on silmipimestavalt kirev nagu rahvusvahelised messid ikka. Ühes saalis on segunenud India karri ja Hiina soja, teises Norra kala ja Portugali juustude aroomid. Kolmandas saalis aga tervitab uudistajaid sõnnikuhais, kuna messi 26. halli on kohale toodud põllumajandusloomad, kes oma kõiki loomulikke vajadusi heinaga kaetud põrandale rahuldavad. Aeg-ajalt kostavad karjatused – keegi on taas astunud sisse sõnnikusse, mille talitajad kummikutega ka külastajate teerajale on toonud.

Vähemalt esimesel päeval jagub kõige rohkem rahvast Saksamaa endi väljapanekutele, mis laiutavad vähemalt kolmes suures hallis. Teised riigid mahutavad end enamasti mitmekesi ühte. Kuna messi põhilised külastajad on sakslased ise, käiakse rahvusvaheliste väljapanekute juures küll uudistamas ja uusi maitseid avastamas, kuid kõht süüakse ja juuakse täis siiski pigem kohalike tootjate pakutavast.

Eesti väljapanek on tänavu suurem kui iial enne – seal võib kohtuda Lottega, mekkida meeõlut ja Vana Tallinna, maiustada šokolaaditrühvlitega, kasutada tasuta traadita internetti ja soetada Eesti toidutootjate tooteid. Huvilisi leidub ja müüjate sõnul lähevad Eesti tooted kaubaks küll.


Kommentaar

Aive Hiiepuu

Eesti Suhte­korraldajate Liidu juht

Ma ei ole ise Grüne Wochel käinud ega oska seepärast ka konkreetse messi tõhususe osas hinnangut kahjuks anda, kuid olen aastate jooksul suhelnud ettevõtjatega, kes on seal osalenud ja neil on positiivne suhtumine.

Turundusinimesena ütlen, et alati tuleb kalkuleerida kulutõhusust nii messidel osalemisel kui ka mistahes erineva turundusaktsiooni korraldamise juures. Kui Grüne Wochel osalemine loob meie ettevõtjatele sihtriigis tuntust ja eeldused olulisteks ekspordi-kontaktideks, siis olen kahe käega poolt, sest paraku ei suudaks ükski ettevõtja üksi messil osalemise tasu kinni maksta.

Mis aga puutub partnermaa staatuse tasusse, siis paraku käib see kaasas messil aastatepikkuse osalemisega ja on roteeruv.