Tolmuses Havanna parklas piidleb salk kuubalasi kaasaegsete autode hinnasilte, mida nüüd esmakordselt riigi käest osta saab.
Kuubalased itsitavad Castro autohindade üle
263 000 dollarit 2013. aasta Peugeot’ sedaani eest, mis Euroopa autokauplustes läheb kaubaks 30 000 dollariga.
Või siis 20 000 dollarit 2002. aasta Fiat Uno eest, millel turjal üle 100 000 kilomeetri.
«Nalja teevad või? Selliste hindade eest tuleks eluks ajaks bensiin kaasa anda,» ütles Financial Timesi korrespondendile kohalik taksojuht Antonyne Carrera, kiigates silte läbi parklat piirava võrkaia. «Halb nali,» konstateerib kaasvaatleja Mauricio, kes töötab turisminduses.
Automüük on president Raúl Castro värskeim reform muudatuste seerias, mis peaks parandama majandust ja toetama valitsuse populaarsust.
Antud juhul on võimud aga langenud kuubalaste naerualusteks, kelle riigipalk on keskmiselt 18 dollarit kuus.
Ühtlasi illustreerib olukord Castro reformide kõhklevat ja konarlikku arengut. «Mina nimetan seda Raúli mamboks – kaks sammu edasi, üks tagasi,» ütles New York City ülikooli Kuuba-spetsialist Ted Henken.
«Igal meetmel, mille Raúl välja kuulutab, on suur potentsiaal, aga alati kerkib nende kohale tume pilv.»
«See on Ungari, aastal 1980,» hoiatab üks välismaine ettevõtja. «Pikk tee on veel käia.»