Vaatamata Briti konservatiividele euroskeptilistele vaadetele laotas Saksa kantsler Angela Merkel eile Suurbritannia värske peaministri David Cameroni ette lugupidamise märgiks punase vaiba.
Merkel laotas Cameroni ette punase vaiba
Auvahtkond võttis valveseisaku ja sõjaväeorkester mängis ette mõlema riigi rahvushümnid. Mõlemad liidrid andsid igati mõista, et soovivad vähemalt avalikkuse ees möödunud aegade erimeelsused unustada.
Cameron kiitis kantsleri «otsustusvõimet ja juhtimisoskust» ning kinnitas, et usub «euro tugevusse ja stabiilsusse». Ta jättis kõva häälega ütlemata, et pool Briti väliskaubandusest käib eurotsooni riikidega. Cameron märkis, et austab Berliini otsust keelustada eurotsooni riigivõlakirjade katteta müük.
«Soovime, et euroala oleks edukas ja suuteline tagama kasvu ja stabiilsust,» ütles Cameron. Pingeid ta igatahes üles ei kruvinud ning kõneles kohati lausa sakslase kombel, rõhutades, et Euroopa Liit peab tegema tegemist kriisi juurtega – ülemääraste võlgade ja puudujääkidega – ning mitte vaid sümptomitega.
Merkel omalt poolt võttis teadlikult vaiksema ja rahulikuma tooni ega toonitanud senise tarmukusega ELi lepingu muutmist eurotsooni reeglite ümberkirjutamise huvides, vaid andis mõista, et praegu on veel vara sedalaadi järeldusi teha. Ja Cameron kordas lausa kolm korda, et ta on vaid selliste uute reeglite vastu, mis «veel rohkem volitusi Westminsterist Brüsselisse üle veeretaksid». Millest peaks välja lugema, et ta ei pruugi blokeerida samme, mis vaid 16 eurotsooni riiki puudutavad.
Merkel ütles aga oma uuele sõbrale familiaarselt «Du», mitte ametlikult «Sie».
Mitte keegi ei maininud sõnagagi, kui jämedalt Cameron Euroopa Parlamendis oma partei ja Merkeli Kristlik-Demokraatliku Liidu vahelise alliansi purustas. Sest see oleks kõik ära rikkunud.
Eile sai Saksamast esimene eurotsooni riik, kes eurotsooni päästepaketile oma parlamentaarse õnnistuse andis. Parlamendi mõlemad kojad andsid valitsusele volituse pakkuda kuni 148 miljardi euro ulatuses laenugarantiisid rahaliidu liikmetele, kes kapitaliturgudel rünnaku alla on sattunud.
Merkel sai oma eelnõule napi häälteenamuse. Vaidlus läks väga vihaseks, peamised opositsiooniparteid loobusid hääletamisest ning 10 paremtsentristliku valitsuskoalitsiooni toetajat keeldusid paketi poolt hääletamast. Seis jäi 319-73, 195 parlamendiliiget oma hääletusõigust ei kasutanud.
«Ma olen väga õnnelik, et suutsime paketi suhtes kokku leppida,» ütles Merkel pärast palju rahulikumat ja meeldivamat koosviibimist David Cameroniga. Ta mõistis hukka sotsiaaldemokraatidest ja rohelistest koosneva opositsiooni, kes tema sõnutsi «ei tunneta oma vastutust Euroopa ees».
Merkeli populaarsus on Saksamaal järsult langenud, sest paljudele on tema viis käesoleva kriisiga võitlemisel vastukarva. Et Saksamaa tohutule panusele ülejäänud eurotsooni toetamises rohkem pooldajaid leida, pidi Merkel terve nädala kõvasti pingutama.
Šokeeriv samm ilma ühegi eurotsooni riigiga konsulteerimata Saksa finantsturgudel eurotsooni riigivõlakirjade katteta müük ära keelata oli tema poolt teadlik poliitiline žest, et päästeplaanile sakslaste toetust võita.
Ühe poliitilise vaatleja sõnul oli Merkeli partei ühepoolse liigutuse efekt «tohutult muljetavaldav», toetajad olevat seda tervitanud «tormiliste kiiduavaldustega».
Ja nii ei hüpatudki parlamendis massiliselt alt, ülejooksikuid kogunes vaid 10. Nii mõnigi Merkeli partei liige otsustas oma vastumeelsuse lihtsalt alla neelata.
Kuigi ka opositsioonilises Sotsiaaldemokraatlikus Partreis oli vastakaid arvamusi, otsustas grupp siiski tervikuna hääletamisest loobuda. Partei liider Sigmar Gabriel süüdistas Merkelit finantskriisis taktikaliste mängude mängimises ning ütles, et ta on «end rahvusvahelisel tasandil lolliks teinud». «Vapper kantsler olid sa vaid senikaua, kuni sotsiaaldemokraadid sind kaitsesid,» ütles Gabriel.
Nii et Cameron mõjus Merkelile pärast kõiki neid läbielamisi oma julgustavate ja meeldivate sõnadega kindlasti trööstivalt ja kosutavalt.
Ta ei poetanud katteta müügi keelu aadressil ühtegi kriitilist sõna ja lubas teha kantsleriga koostööd pangandusregulatsiooni valdkonnas, «tagamaks, et pangad teenivad majandust, mitte vastupidi».
Mõlemad olid seda meelt, et kokkusaamine oli igati sõbralik ja positiivne. Palju päikeselisem, kui kemplemine Bundestagis.