Lugeja küsib: kas pakane tapab viiruseid või aitab nende levikule kaasa?

Lapsed jäävad talviti rohkem haigeks, kuna viibivad ninapidi koos. Foto: SCANPIX

«Kusagilt jäi kõrva, et osad viirused hakkavad külma ilmaga rohkem levima, näiteks kõhugripp saabuvat Eestisse just esimeste miinuskraadidega. Samas enamus inimesi usub, et külm hoopis tapab viirusi. Kas pakane aitab viirushaiguste levimisele kaasa või hoopis tapab haigustekitajaid?» küsib lugeja.

Vastab terviseameti epidemioloogia nõunik Kuulo Kutsar.

Viirused ei vaja levimiseks külma ilma, kuigi nad säilivad hästi külmades tingimustes. Viirushaigused (gripp ja muud ülemiste hingamisteede viirushaigused, leetrid, mumps, noroviirusnakkus jm) levivad intensiivsemalt külmal aastaajal sellepärast, et sel perioodil viibivad inimesed tihedalt koos suletud ruumides (lastekollektiivid, koolid, bürood jm), kus üks haigestunud inimene võib mõne tunniga nakatada kümneid kaaslasi. Näiteks võib üks köhiv gripihaige nakatada suletud ruumis kaaskodaniku kuni 1,8 m kaugusel.

Sel perioodil soodustab nakatumist ka külmategur, mille toimel nõrgeneb organismi vastupanuvõime ning ägenevad kroonilised haigused (kroonilised haiged on nakatumise riskirühm).

Rotaviirusnakkus levib eeskätt kuni viieaastaste vanuste laste seas, kuid võib nakatada ka vanemaid lapsi ja täiskasvanuid. Paraskliimavöötme maades haigestuvad lapsed sügis-talvisel perioodil (soojades maades aastaringi), kuid see ei ole seotud sellega, et rotaviirused vajaksid levimiseks külmakraade (just -5⁰C), vaid viirus vajab levimiseks vastuvõtlikku last/täiskasvanut. Nakatumise sagedus on suur lastekollektiivides, kus lapsed viibivad just sügis-talvisel perioodil ja kus on probleeme hügieeninõuete täitmisega (käte pesemine jm).

Seega, rota- ega teised viirused ei vaja levimiseks külmakraade. Rotaviirusnakkusesse nakatuvad eskimolapsed -30⁰C juures ja Kesk-Aafrika lapsed +35⁰C juures, kui nad on ninapidi koos ja ei järgi hügieeninõudeid.