Riigikogu ei võtnud käibemaksuseaduse muudatust vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu ei võtnud tänasel istungil käibemaksuseaduse muudatust muutmata kujul vastu, vastu olid kõik 73 kohal olnud liiget.
Seaduse edasine menetlemine läheb edasi vastavalt riigikogu töö ja kodukorrale. Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 30. jaanuar ja eelnõu menetlemise juhvtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja rahanduskomisjoni käsitlesid presidendi poolt väljakuulutamata jäetud käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seadusega seotud probleeme nädala alguses.
Mõlemad komisjonid otsustasid anda riigikogu täiskogule soovituse seadust muutmata kujul mitte vastu võtta.
Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester on öelnud, et president on oma otsuses selgelt välja toonud käibemaksupettuste tõttu riigieelarvest puudu jääva rahasumma vähenemise probleemi ning, et ettevõtjate ausa konkurentsi tagamise eesmärk on vaidlustamatult põhiseaduspärane. Presidendi arvates kinnitab ka niinimetatud käibemaksuaugu suurus vajadust astuda samme käibemaksupettuste tõkestamiseks. Samas on presidendi poolt seaduse tagasilükkamisega väljatoodud aspektid argumenteeritud ja vajavad põhjalikku käsitlemist. Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste on selgitanud, et presidendi otsuses esitatud põhiseadusega seotud argumentatsioon on vähekandev. Kuid esile on toodud mitmed õigusloomega seotud kitsaskohad, kiirustamine, majanduspoliitiliste valikute selgitamine ning nende põhjendatus. President juhtis oma otsuses tähelepanu, et sedavõrd intensiivne ettevõtlusvabaduse piirang peab tuginema põhjalikumal analüüsil ning tegi ettepaneku teha sellesisuline üksikasjalik analüüs eelnõu uuesti arutamise käigus ning esitada see ettevõtjatele ja avalikkusele. Samuti tegi president ettepaneku täiendavalt kaaluda seaduse jõustumisajaga selliselt, et ettevõtjatel jääks muudatustega kohanemiseks piisavalt aega.
Rahandusministeerium on eelnõu osas praegu ette valmistamas põhjalikumat analüüsi. Uue seletuskirja ettevalmistamise heaks töötab viis töögruppi, mis tegelevad vastavalt mõjuanalüüsi, halduskoormuse, andmete käitlemise turvalisuse, proportsionaalsuse ning käibemaksudirektiivi kooskõla analüüsimisega seotud küsimustega.
Kui seletuskirja esialgne kavand valmib, siis loomulikult kaasatakse selle kommenteerimisse ja ettepanekute tegemisse ka erinevad huvigrupid, seisab riigikogu pressiteenistuse saadetud teates.