Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Uus kord tekitab Balti jaamas segadust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Eile seisis Tallinnas Balti jaamas nõutult Helmut Lehtma (82), kes otsis Kehrasse sõitvat rongi. Perrooni otsas seisval infotablool oli väljas kiri, et järgmisena väljub kell 14.35 Aegviidu rong, kuid rongi ees säras kiri «Riisipere». Tegelikult seisis Riisipere rongi taga ka Aegviidu rong, kuid perrooni otsast vaadates jäi mulje, nagu oleks tegemist ühe pika rongiga.

«No kes seda oskab sealt otsida. Mingi viide võiks ju olla, muidu vaatad, et Riisipere rong,» pahandas vanahärra, kui ajakirjaniku abiga lõpuks Aegviidu rongi üles leidis. «Aitäh, et ütlesite, muidu oleksingi rongist maha jäänud,» tänas ta.

Iga päev Raasikult Tallinna sõitev Margit Eerik (39) oli mõne päeva eest kuulnud, et keegi istus eksikombel valesse rongi.

«Aga minu jaoks on see esmakordne kogemus. Nägin pikka rongi ja arvasin, et rongil on ees vale silt ja mõtlesin minna sellest vedurijuhiga rääkima, enne kui olukorra ära tabasin,» rääkis naine. Kuigi Eerik jõudis viperusteta õige rongi peale, tõdes ta, et segadust tekitab kahe rongi ühel teel seismine reisijates küll.

Kui eile oli mõlemal rongil väljas õige kiri, siis näiteks üleeile, kui Tarbija24 käis asja uuri­mas, oli esimesena välja sõitnud Aegviidu rongil hoopis kiri «Katsesõit». Kõrvalperroonil seisev Elroni vesti kandnud noormees aga julgustas reisijaid rongile minema, kinnitades, et see ikkagi sõidab Aegviitu.

Ka on Tarbija24-le teada juhtum, kus reisijad usaldasid rongil olnud kirjet, kuid 10 minutit enne väljasõitu selgus, et rong sõidab Türi asemel hoopis Paldiskisse.

«Tõepoolest on tekkinud olukord, kus ühe ooteplatvormi ääres seisavad kaks rongi ning mõlemad väljuvad eri ajal ja suunas,» rääkis Elroni müügi- ja arendusjuht Norbert Kaareste.

Tema sõnul võimaldavad uued rongid kokkuhaakes sõitu, mistõttu saadetakse mõned neist depoost kokkuhaagituna Balti jaama, et säästa sealseid teid teiste väljumiste jaoks.

Kaareste kinnitusel ei luba praeguste infotabloode tehniline võimekus kuvada korraga kahe rongi väljumisaegu. «Esmalt peab varasem väljumine toimuma, misjärel saab hakata hilisemat väljumist kuvama,» rääkis ta.

Kaareste sõnul on rongijuhil on kohustus vähemalt 20 minutit enne väljumist avaldada väljumise info.

«Samas on meil mitmed väljumised, mis saabuvad vähem kui 20 minutit enne Balti jaama, ja eelkirjeldatud väljumised, kus juht peab esmalt veenduma, et tema taga olev rong on väljunud, misjärel käivitatakse infotablood,» lausus ta.

Selles, kui palju inimesi on uue korra tõttu sattunud sõitma valesse kohta, on Elroni esindajad eri meelt.

Ettevõtte juhatuse esimehe Andrus Ossipi sõnul on selleteemalise pretensiooni esitanud viis kuni kümme inimest, Kaareste kinnitusel on selliseid avaldusi olnud paar.

«Meile laekunud pöördumised on eelkõige seotud kell 16.56 Tallinna-Türi väljumisega, mis väljub neljandalt teelt, Viljandi rongi tagant,» ütles müügi- ja arendusjuht ning lisas, et keegi pöördunutest pole seni hüvitist nõudnud.

Analoogiline olukord on Balti jaamas ka poole kolme paiku päeval, kui kell 14.35 Aegviitu väljuv rong seisab kell 14.40 väljuva Riisipere rongi taga. Aga ka õhtul, kui kell 18.20 väljuv Rapla rong seisab kell 18.59 väljuva Narva rongi taga.

«Palume kindlasti jälgida ooteplatvormide otsas olevat infotablood, kus on kuvatud väljumise info ning seejärel jälgida antud teel olevate rongide infotabloosid. Reeglina on eesseisva ehk hiljem väljuva rongi tablood tummad, seda ajal, mil tagumise, peatselt väljuva rongi infotablood kuvavad sihtkoha infot,» jagas Kaareste soovitusi.

Ka on 8. jaanuarist kuni kuu lõpuni Balti jaamas Elroni töötajad, kes peaksid reisijaid õigesse rongi suunama.

«Elronil on olemas projekt, mis näeb ette täiendavate LCD-telerite paigaldamist ooteplatvormide otstesse. Ma ei saa küll lubada, et see projekt realiseerub lähiajal, ent kindlasti töötame sellega edasi,» lubas ta.

Rongisõitjates tekitab segadust asjaolu, et kui vanasti oli kindlad perroonid, kust väljusid ainult diisel- ja kust elektrirongid, siis nüüd seisavad sarnase välimusega rongid läbisegi.

Kaareste sõnul väljuvad reeglina kõik elektrirongid turupoolsete ooteplatvormide äärest. «Tõsi – on olukordi, kus Aegviidu elektrirongid väljuvad ka esimeselt teelt ehk diiselrongide ooteplatvormi äärest. Samuti on üks Türi väljumine, mis väljub kuuendalt teelt ehk elektrirongide ooteplatvormi äärest,» lisas ta.

Kaareste sõnul otsib Elron koostöös Eesti Raudteega võimalusi, kuidas naasta olukorda, kus diiselrongid väljuksid vaid diiselrongide ooteplatvormide äärest. «Samas tuleb silmas pidada, et väljumiste arv Balti jaamast on viimase kümne aasta suurim ja nii on kindlasti Eesti Raudteel varasemast keerulisem meie soove täita,» lisas ta.

Eesti Raudtee pressiesindaja sõnul on reisijaid segadusse ajav olukord tekkinud seetõttu, et Balti jaama saabuvate ja sealt väljuvate rongide arv on oluliselt kasvanud sellest ajast, kui riigisisest reisijatevedu hakkas korraldama Elron. Tema sõnul korraldatakse Balti jaamas olevate teede kasutus nii, et liiklusgraafik oleks täidetud. Kahe rongi seismine ühe platvormi ääres on vajalik, kuna muul viisil ei ole võimalik täita kehtestatud liiklusgraafikut.

Tagasi üles