Parts: Leedu peab Vilniuse lisamise Rail Balticusse ise rahastama
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
15. jaanuar 2014, 15:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/01/08/2738674t1h7718.jpg)
Kui Leedu soovib Vilniuse kaasamist Rail Balticu projekti, siis peavad nad ise tegema sellel teemal vastavad uuringud ning leidma võimaluse rahastamiseks, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
«See Vilniuse küsimus on oluline muutus, nad peaks selle ise ära tegema, sest see tõesti puudutab otseselt ainult trassikoridori Leedus, mitte midagi enamat, ega ta projekti põhiolemust ei muuda, » ütles Parts BNSile.
Ta lisas, et kui Leedu valitsus peab Vilniuse tõttu võimalikuks Rail Balticut suuremas osas rahastada, siis ei ole ju selles probleemi.
Rail Balticu arengute puhul on Partsi sõnul aluseks kolme Balti riigi valitsuste ja Euroopa Komisjoni tellitud Aecomi uuring, mis on alusplatvorm ühiseks tegutsemiseks. «Juhul kui leedukad on mõelnud ümber või tahavad sealt uuringust tulenevaid järeldusi täiendada või muuta, peavad nad tellima samaväärse uuringu,» ütles ta.
Partsi sõnul on Vilniuse küsimusest korduvalt räägitud nii Leedu kolleegidega kui ka ekspertide tasandil, et Leedu valitsus peaks siis kiiresti tegema Aecomi uuringuga samal tasemel vastavad uuringud-täiendused, mis puudutavad Rail Balticu trassi täpsemaid läbimisi Leedus.
«Kui suunised Vilniuse osas on tehtud, siis need on leedukate võimalused. Sellest uuringust tulenevad mitmed olulised detailised küsimused - kui palju selline muutus mõjutab projekti maksumust investeeringute osas, opereerimise osas ja muid olulisi aspekte,» rääkis Parts.
Parts lisas, et praegu on reaalne faas siiski see, et käivad läbirääkimised ühisfirma loomise osas. «Eesti poolt pole ühisettevõtte loomiseks mingeid takistusi, meie arvame, et aega on piisavalt kulutatud, ja kui lähtuda nii-öelda terve mõistuse seisukohtadest, siis võib selle kohe ära moodustada - eelarves on meil vastavad vahendid olemas.»
Esmaspäeval teatas Leedu transpordiminister Rimantas Sinkevičius, et kui Eesti ja Läti ei nõustu liitma Rail Balticu marsruudiga Leedu pealinna Vilniust, võib kogu projekt läbi kukkuda.
Balti riikide ja Soome ning Poola ministrid kirjutasid septembris Vilniuses alla leppele, mis on aluseks Rail Balticu raudteeühenduse ühisettevõtte loomisele, kuid alates novembrist on Leedu nõudnud Vilniuse liitmist trassiga. Vaidluste tõttu ei ole ühisfirmat senini veel asutatud.
Rail Baltic on Eestit, Lätit ja Leedut ühendav 1435-millimeetrise rööpme ehk Euroopa laiusega elektrifitseeritud raudteeühendus, mis peaks kulgema Tallinnast Riia ja Kaunase kaudu Varssavisse.