«Nüüdisaja elutempo sunnib meid purustama biorütme, töötama vahetustega ja sellega rikkuma tervist,» nendib toitumisteadlane.
«Raamatus on küllaltki ainulaadne see, et on soovitused just öötöötajale, keda on tegelikult meie ümber palju – alates meditsiinitöötajatest kuni takso- ja bussijuhtideni,» tõdeb ta ning toonitab, et retseptid on raamatus mõeldud ikkagi eeskätt Eesti inimestele.
Inspiratsiooni sai Maser aasta tagasi peetud loengutelt Ericssoni tehases, kus rääkis toitumisest vahetustega töötajatele.
«Näiteks kui inimene hakkab väga vara hommikul tegema täppistööd, siis ei ole hea süüa rasvast toitu. Tihti aga tarvitatakse just rasvaseid valmistoite,» jagab ta näpunäiteid.
Maseri sõnul näitavad uuringud, et öösel töötavatel inimestel on õnnehormooni serotoniini tase tunduvalt madalam kui päeval ametis olijatel. Õnnehormooni peamine asukoht on seedekulgla, see on seotud ka valgusega.
Öösel töötades tekib serotoniinivaegus, mis põhjustab üldist ebamugavustunnet ja seedehäireid. Veel ohustavad öötöötajaid südame- ja veresoonkonna haigused, kuna neil võib olla vererõhu kõikumist ning kõrgem kolesteroolitase. «Sel ajal, kui serotoniini on seedekulglas võimalikult palju, imendub toit kõige paremini ja tekib mõnutunne, rahulolu ja energiatulv. Seedeelundites avaldub see iga 3–3,5 tunni järel seedetegevuse intensiivistumisega. Seetõttu soovitataksegi korrapäraselt, kindlatel kellaaegadel süüa,» kirjutab Maser.
Need, kel töö algab umbes kell 19 õhtul, peaks enne sööma tugeva ja tavapärasest kaloririkkama õhtusöögi. Esimene vahepala võiks olla kell 21, mil sobib kerge eine: toored või hautatud aedviljad, jogurt vms. Järgmine vahepala võiks olla juba kell 23 – pärast seda hakkavad tavaliselt maks, sapipõis ja kõhunääre oma jõudu taastama ning vajavad rahu ja puhkust.