Argo Ideon: mõttetu vidin

Argo Ideon Foto: Toomas Huik

Lapsed, võtame nüüd kõik ilusasti käekõrvale ja paarikaupa rivisse! Kes teab, mis asi on euro? Tõstke käed! Nüüd lapsed, hüüame kõik kooris: «Eu-ro!» Tubli…

Umbes selline tundub riigi suhtumine Eesti inimestesse kavatsuse järgi jagada sügisel kõigisse leibkondadesse elektrooniline kalkulaator, millega saab krooni-euro vahelisi arvutustehteid teha.

Ma ei näe sellise vidina järele küll suuremat vajadust. Kindlasti ei ole kalkulaatorit vaja kõigil inimestel, ning kui selline tasuta kalkulaatorijagamise kava üldse teha, võiks seda korraldada vajaduspõhiselt.

Ilmselt oleks enam huvilisi eakate seas, ning vastavalt peaks see aparaat siis olema ka suuremate nuppude ja hästi loetava suure ekraanikirjaga. Jagada võiks neid tahtjaile pangakontoreis ja poodides – sealsamas, kus ka tarvidust seda kasutada. Inimesed ise näevad, kas neil oleks kalkulaatorist mingit abi.

Lausjagamine ujutaks samas Eesti üle paljudele mittevajalike mänguasjadega, mis lihtsalt jäävad tolmu koguma. Keskkonnasäästlikuks sellist käitumist küll ei saa pidada.

Ka see, kui Euroopa Komisjon maksab kalkulaatorid kinni, ei ole mingi põhjendus ebavajalikke kulusid teha. Peaks olema elementaarne, et Euroopa maksumaksjate rahaga tuleb sama säästlikult ümber käia nagu Eesti eelarve kuludega.

Mobiilikasutuse statistika Eestis ületab ammu elanike arvu. Kas keegi teab mõnda telefoni, kus poleks korrutus- ning jagamistehteid võimaldavat kalkulaatorit sees? EMT andmeil on ka kalkulaatorita mudeleid olemas, ent väga üksikud. Isegi mu esimesel telefonil, 1997. aasta Ericssonil oli selline võimalus.

Ka koduarvuteid on Eestis sadadel tuhandetel peredel ja internetti ligipääs üldlevinud. Lihtsaim eurokalkulaator on muide Google. Kui sisestada otsingusse näiteks «35 eur in eek» saad vastuseks 547 Eesti krooni ja 60 senti.

Kuigi keeruline pole ka peastarvutus. Euronumber tuleb korrutada kümnega, sellele pool juurde lisada ja natuke veel pudinaid ning ongi kroonid käes. Sellisest täpsusest piisab enamikul juhtudel, kui on vaja ligikaudset summat teada.

Ning lõpuks, miks üldse peaks eurosid kroonidesse tagasi arvutama? Tuleb lihtsalt võimalikult kiiresti ümber harjuda mõtlema rahaasjust eurodes. Enamik meist on sellise muutuse läbi teinud 1992. aastal, kui rubla asemele tuli kroon, ja mingeid raskusi see inimestele ei valmistanud.

Pole vaja isegi 1. jaanuari ära oodata – kuna hinnad on enamasti eurovääringus juba näidatud ning tasuda saab pea igal pool kaardiga, võib ka kohe ümberharjumist alustada. Kindlasti aga juulis, kui ülemineku kohta lõplik otsus tehtud.