Saaremaa Laevakompanii: meie ei ole ministeeriumi analüüsi näinud

Kalev Aasmäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praamijärjekord Heltermaa sadamas.
Praamijärjekord Heltermaa sadamas. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) analüüsi kohaselt oleks riigil võimalik säästa riigi omanduses praamidega iga-aastaselt 6-8 miljonit eurot, Saaremaa Laevakompanii juhatuse esimees Tõnis Rihvk ütles E24-le, et ettevõte ei ole seda analüüsi näinud.

«MKM- i strateegilist otsust võtta suund riigi omanduses olevate praamidele ei sobi meil majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi partnerina kommenteerida. Riikliku tellimuse hinda saab kindlasti mõnevõrra langetada, aga siis langeb ka kvaliteet. Kvaliteedi nimel on tehtud väga palju tööd ja väga suuri investeeringuid. Teine lahendus on selleks piletitulu suurendamine läbi piletihinna tõusu ja see otsus on vastavalt seadusele ministeeriumi, mitte operaatori teha. Kui reisijate oma osa kasvab, siis koormus eelarvele kindlasti väheneb. Need on ministeeriumi otsused. Minister viitab ministeeriumi analüüsile, aga me ei ole kahjuks seda näinud,» väitis Rihvk.

Majandus- ja  kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas eile riigikogu liikmete arupärimistele uute parvlaevade soetamise otsuse kohta, väites, et kokkuhoiu suurus tänase informatsiooni põhjal oleks prahitasudelt aastas kolme laeva korral ligikaudu kuus miljonit eurot ning kui võrrelda nelja laeva prahitasu praegustel tingimustel, siis oleks sääst maksumaksjatele suurusjärgus kaheksa miljonit eurot aastas.

«Säästetav kuus miljonit eurot aastas moodustaks üle 40 protsendi tänasest toetusest ja oleks samas suurusjärgus kogu 2012. aasta piletituluga. Saadava säästu arvel oleks sisuliselt võimalik finantseerida ka neljanda laeva ehitamist või ostmist,» leidis Parts.

Teine tulemus valitsuse arutelust oli Partsi sõnul see, et lisaks rahalisele kokkuhoiule väiksema toetuse näol võimaldab laevade soetamine riigi äriühingu omandisse ka reaalset konkurentsi liiniveo operaatori konkursil ja seeläbi teenuse osutamist väiksema toetusega. «Selle analüüsi tulemuse alusel töötati välja riigile optimaalne ja otstarbekam lahendus parvlaevaühenduse tagamiseks. Selle kohaselt hangib riigile kuuluv äriühing neli uut või kasutatud parvlaeva ja need prahitakse hilisema operaatorikonkursi raames välja konkursi võitnud operaatorile,» rääkis Parts.

Ministeeriumi avalike suhete nõuniku Rasmus Ruuda sõnul loodab ministeerium parvlaevade konkursi välja kuulutada selle aasta esimeses pooles.

«Võib pakkuda nii täiesti uusi kui kasutatud laevu. Kasutatud laevadele seatakse küll vanusepiir, aga see ei välista täna liine teenindava kolme uuemat tüüpi laeva pakkumist,» lisas Ruuda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles