Pooled failimakseid kasutavad ettevõtted ei ole veel arendustega alustanud

Kaardimakse. Foto: Toomas Huik / Postimees

Kui SEPA ehk ühtse euromaksete piirkonna muudatustega on tänaseks suurem osa ettevõtjatest teadlikud, siis maksete failiformaatide uuendamisega ei ole pooled ettevõtted veel tegelema hakanud.

«Kõige murettekitavam on aga olukord maksete failiformaatidega. Seni Eestis kehtinud failiformaate saab kasutada kuni 1. veebruarini 2015. Ettevõtted peavad oma süsteemides tegema arendusi, et edasipidi hakata makseid saatma panka ISO 20022 formaadis. Küsitlus näitas, et 43 protsenti ettevõtetest ei ole vajalike arendustega veel alustanudki,» tõi Swedbanki arvelduslahenduste müügi- ja teenindusosakonna juhataja Riita Nigul välja 2000 ettevõtte seas läbi viidud küsitluse tulemuse probleemsema poole.

Mitmed suuremad majandustarkvarafirmad on aga Niguli sõnul juba vajalikud arendused oma programmidesse sisse viinud. «Soovitame aegsasti uurida oma majandustarkvara partnerilt, kas teie tarkvara toetab uusi formaate ning kui see nii on, siis saate uued formaadid kohe kasutusele võtta. Kui aga ettevõtte tänane tarkvara ei ISO formaate ei toeta, tuleb pöörduda oma tarkvarafirma poole ning uurida kas ja millal tarkavarasse vajalikud arendused sisse viiakse,» lisas ta.

SEPA ehk ühtne euromaksete piirkond (Single Euro Payments Area) toob meile uued kontonumbrid ja maksete failiformaadid ning asendab otsekorralduse e-arvega. SEPA regulatsiooni eesmärk on muuta Euroopa majandusruumis arveldamine ettevõtetele lihtsamaks ning teenused ka ülepiiriliselt kättesaadavamaks. SEPA regulatsiooni tulemusena muutub pankade kasutamine euro-alal lihtsamaks - ettevõte ei pea omama enam igas riigis, kus ta oma teenust või toodet müüb, oma pangakontot. Euroalas tegutsedes kehtivad arveldustele samad tingimused ning piisab täiesti ühest kontost ühes riigis.