Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Brüssel selgitas välismaal toetuste taotlemise aluseid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Urho Meister
Copy
Migrandid Lampedusa lähistel.
Migrandid Lampedusa lähistel. Foto: Scanpz

Euroopa Komisjon avalikustas eile uued juhised, mille eesmärk on tuua selgust ELi kodanikest migrantide õiguste osas sotsiaaltoetustele teistes liikmesriikides.

Selgitused osutusid vajalikuks Suurbritannias, Saksamaal ja mujal lahvatanud poleemika tõttu välismaalaste pärast, kes võivad rännata sisse üksnes toetuste saamise eesmärgil.

Nn toetusturismi teema on tõusnud teravalt päevakorda maikuiste Euroopa Parlamendi valimiste künnisel, kus kõigi ootuste kohaselt osutuvad varasemast oluliselt edukamaks parempoolsed ja immigratsiooni suhtes tõrjuvad parteid, kirjutab Financial Times.

Euroopa Komisjon selgitab oma juhistes, millist riiki tuleks pidada töötaja «alaliseks elukohaks» ning seega vastutavaks sotsiaaltoetuste maksmise eest.

Kriteeriumitena on loetletud perekondlikke sidemeid, riigis viibimise ajalist kestust ning seda, kus isik oma makse maksab.

ELi tööhõivevolinik László Andor kaitses juhiseid esitledes töötajate vaba liikumist bloki raames, mis on tema sõnutsi Euroopa Liidu «nurgakivi» ja üks selle suurimaid saavutusi.

«Mida rohkem on riigis teistest ELi liikmesriikidest pärit töötajaid, seda maksejõulisem on nende hoolekandesüsteem,» väitis Andor. «Sisserännanud tööjõust on tegelikult palju kasu [riikide] majandustele ja sotsiaaleelarvetele.»

Tagasi üles