Kõrvaklapid vali muusika järgi

Narbekov soovitas enne kõrvaklappide ostmist kodus eeltööd teha, foorumites surfata ja poes klappe proovida, sest mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele. Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Enne kõrvaklappide ostmist tasub neid pähe proovida, et kontrollida nende kuju ja heli sobivust.

Tõelised muusikaentusiastid arvatavasti juba teavad, millist kaubamärki tasub usaldada, kuid märksa keerulisem on kirevas kõrvaklapimaailmas orienteeruda tavatarbijal, kes tahab lihtsalt klappe, mis oleksid soodsad, sobiksid hästi ja peaksid ka vastu.

Suuremate elektroonikapoodide valik võtab silme eest kirjuks, sest kõrvaklappe on mitut tüüpi, kaubamärke mitukümmend ning tagatipuks erinevad hinnad enam kui sada korda. Näiteks on Euronicsi kauplustes odavaimad 2,90-eurosed Hama klapid ning kõige kallimad 399-eurosed Beats by Dr. Dre või AKG Quincy Jonesi omad.

Euronicsi audiotootejuhi Urmo Narbekovi sõnul müüakse maailmas ka kõrvaklappe, mis maksavad 3000 eurot. Need olevat tõelistele muusikagurmaanidele, kelle jaoks on iga detail muusikas ülitähtis. Kolmeeurosed kõrvaklapid sobivad tema sõnul pigem ajutise lahendusena.

Kõigepealt peab teadma, millised on ühe või teise kõrvaklapitüübi plussid ja miinused, sest nii nagu paljude asjade puhul, kehtib ka kõrvaklappide puhul reegel, et kvaliteet sõltub hinnast.  Tüüpe on laias laastus kolm: nööp- ja kõrvasisesed kõrvaklapid, kõrvapealsed ning suured klapid, mida võib omakorda jaotada avatud ja suletud disainiga ning juhtmevabadeks ja mürasummutavateks.

Narbekovi sõnul on kõige lihtsamad ja soodsamad nööpkõrvaklapid, kuid kuna kuulmekanali ja kõlarielemendi vaheline isolatsioon ei ole neil kõige parem, jääb nende bassiheli üsna kehvaks. Nööbid ei pruugi sõltuvalt kõrva ehitusest ka hästi kõrvas püsida.

Paremini püsivad asjatundja sõnul kõrvas kõrvasisesed klapid (in-ear), mis on ka parema helikvaliteediga. Aktiivselt liikuvad inimesed võiksid valida just kõrvasisesed või spetsiaalsed spordiklapid, millel on kõrva taha kinnituvad aasad.

Tänavamüra kaob

«Kõrvasiseste klappide otsikud suunavad heli otse kuulmekanalisse ning kuna heli ei leki välja, on tänaval kõndides mürafoon väiksem ja see tagab parema helipildi,» selgitas Narbekov. Ta toonitas, et hea heliisolatsiooni tõttu ei tohiks neid kasutada liikluses, sest kui ümbritsevat tänavamüra üldse ei kuule, võib ennast ohtu panna.

Kõrvasiseste klappidega on kaasas erineva suurusega silikoonist või vahtplastist otsikud, mille seast saab endale mugavaima suuruse valida. Foto: Toomas Huik

Kõrvasiseste klappide heli jääb oma väikeste kõlarite tõttu alla aga kõrvapealsete klappide omale. «Kõrvapealsed pakuvad head mobiilsust, on piisavalt väikesed ning enamik seda tüüpi klappe on ka kokkupandavad,» märkis Narbekov.

Kõige mitmekesisemat helipilti pakuvad tema sõnul aga suured, ümber kõrva käivad klapid, mida kasutatakse üldiselt koos võimendi või muusikakeskusega kodustes tingimustes.

Üks kõrvaklappide olulisi omadusi on avatud või suletud disain. Neile, kes peavad tihti viibima mürarikkas keskkonnas, näiteks lennukis või rongis, sobivad hästi suletud disainiga kõrvaklapid, millel kõlari tagumine külg on kaetud ja isoleeritud. Nõnda ei kosta kuulatav heli ümbritsevasse ruumi ja väline heli kõrvaklappidesse. Avatud disainiga klappidel on kõlari tagumine pool osaliselt ümbrusele avatud, kuid nende eeliseks on jällegi laiem helipilt ja enamasti kergem kaal, mistõttu väsitavad nad pikemal kuulamisel vähem.

Euronicsi kauplustest ostetakse kõige enam 15-euroseid väikseid nööp- ja kõrvasiseseid klappe. Ühtlasi tuuakse neid ka kõige rohkem parandusse, sestap soovitas Narbekov kõrvaklappide valikul usaldada tuntud tootjaid, kellel on aastatepikkune kogemus.

Ta tõi näiteks üle 60 aasta kõrvaklappe tootnud Austria firma AKG, kes katsetab kõrvaklappide kaableid ligi 5000 korda, neid painutades-väänates, et enne müüki saatmist olla nende kvaliteedis täiesti kindel. AKG kõrvaklappide hind algab Euronicsis 20 eurost.

Tüüpilised garantiiremondi põhjused on klappide ragisemine või täielik vaikus. Enamasti on sellisel puhul kaabel viga saanud, kuid tuleb ette ka tehasepraaki. Kuulari praak ilmneb tavaliselt esimestel kuulamistundidel.

«Esimene koht, kust klapp järele annab, on pistiku ja juhtme liitekoht, mis kulub näiteks siis, kui telefoni tihti juhet pidi taskust välja kiskuda,» selgitas Narbekov. Paljudel mobiilseks kasutamiseks mõeldud kõrvaklappidel on lame juhe, mis ei lähe kergesti katki ega sõlme.

Kõrvaklappide kõige nõrgem koht on pistiku ja juhtme liitekoht. Foto: Toomas Huik

Et kõrvaklapid kaua vastu peaksid, tuleks nendega ettevaatlikult ümber käia, näiteks on soovitatav pärast kasutamist juhe kokku kerida. Puhastama peab nööpkõrvaklappide väikseid augukesi, kuhu koguneb kõrvavaiku.

Kõrvapealsete ning suurte kõrvaklappide puhul tasub poes pilk heita klapi konstruktsioonile. «Kui klapp ikka logiseb ja koliseb, siis on selge, et tegu on kehva tehnilise disainiga. Peatugi võiks olla valmistatud vastupidavast materjalist, metallist või tugevast plastist,» selgitas Narbekov. Näiteks teeb Philips O’Neill ka nn off-road-klappe, mille konstruktsioon on elastne ja kaabel tugevdatud, et klapid peaksid hästi vastu ka karmimates tingimustes, näiteks lumelauasõidul.

Kõrvade higistamine

Eriti hoolikalt tuleks kõrvaklappe valida suurtel muusikasõpradel ja arvutimänguritel, kes kasutavad neid tundide kaupa järjest. Nahast kõrvapadjakesed takistavad õhu liikumist ja seetõttu hakkavad kõrvad higistama. Pikaks kasutamiseks sobivad tekstiilist kõrvapadjad, kuid neid on võrreldes nahaga keerulisem puhastada.

Narbekov nentis, et kui mujal Euroopas saab suuremates elektroonikapoodides kõrvaklappe suures valikus proovida, siis Eesti kauplustes on väljas vaid üksikud klapid. «Oleme selle poole püüelnud mõned aastad, et klient saaks juba poes kogemuse, milline on klapi konstruktsioon, kuidas see pähe istub ja välimuselt sobib, ning mis kõige olulisem, kas klappide heli on sobiv,» rääkis Narbekov, kes avaldas lootust, et ehk saab see võimalikuks lähikuudel. Klappe saab proovida ka praegu, kui klient pöördub teenindaja poole ja palub pakendi avada.

Narbekov soovitas enne kõrvaklappide ostmist kodus eeltööd teha, foorumites surfata ja poes klappe proovida, sest lõppude lõpuks on igaühel oma eelistused ja mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele.

«Suur bassisõber eelistab ilmselt Beats by Dr. Dre, JBLi ja Monsteri klappe, millel on korralik, mahlakas bass. Kui neist mõne peaks aga valima tõeline džässisõber, siis suure tõenäosusega toob ta need homme poodi tagasi, sest need ei haaku tema muusikastiili ja -maitsega,» nentis Narbekov. Sellisel juhul võiks mehe sõnul eelistada klassikalisi Hi-Fi-klappe, nagu Sennheiser või AKG, mis oma täpse helitaasesitusega võimaldavad võrdselt hästi kuulata enamikku muusikastiile.

«Paljud noored ostavad Beat­si, JBLi või Monsterit puhtalt staatuse pärast, nagu on näiteks iPhone must have,» tõdes Narbekov. Ta lisas, et noortele on ka tähtis, et tennised või muu riideese ja klapid oleksid kenasti ühes stiilis, sestap toodavad paljud firmad rohkelt eri värvi mudeleid.

Tänapäeval vaadatakse üha enam, et kõrvaklappidel oleksid ka nutitelefonidele mõeldud mikrofoniga juhtpult, et hõlpsasti muusikapala vahetada või telefonikõnele vastata. Järjest rohkem võidavad populaarsust kallimad juhtmevabad bluetooth-kõrvaklapid, millel on loo vahetamiseks ja helitugevuse reguleerimiseks juhtnupud.

Kui klapid liialt suruvad, võiks neile peatoe venitamiseks mõneks tunniks karbi või raamatud vahele panna, kuid liialdada ei tasu, sest muidu venib peatugi välja. Foto: Toomas Huik