Aastalõpu soe ilm tõi tarbijale kergendust

Mustamäe renoveerimata paneelmaja elanik Rita tunneb heameelt väiksemast küttearvest. Foto: Mihkel Maripuu

Möödunud nädalavahetus tõi küll lõpuks kauaoodatud lume ja miinuskraadid, kuid enne seda oli talv pigem sügise sarnane ning see peegeldus aasta lõpus selgelt oluliselt vähenenud sooja tootmise ja tarbimise näitudes.

Eesti Gaasi turundusjuht Marge Randmaa kinnitas, et sooja tootmiseks tarbiti eelmise aasta viimases kvartalis üle 50 miljoni kuupmeetri vähem gaasi kui 2012. aasta viimases kvartalis. «Eriti suure erinevusega oli detsember. Kui 2012. aasta õhutemperatuur oli miinus 6,7 kraadi, siis mullu detsembris oli 2,3 kraadi sooja,» kommenteeris Randmaa.

Eelmisel aastal oli tavapärasest soojem ka novembrikuu, mil keskmine temperatuur oli 1,2 kraadi kõrgem kui aasta varem. Tänu soojemale ilmale tarbisid näiteks Tallinna Kütte kliendid novembris ja detsembris kokku tervelt 23 protsendi võrra vähem kui aasta varem.

Möödunud aasta oli Tallinna Kütte jaoks üks vähestest aastatest, mil soojuse hind aasta lõpuks klientidele ei kasvanud, vaid hoopis langes neli protsenti. Tallinna Kütte pressiesindaja Olga Petrova põhjendas hinnalangust muuhulgas soojuse tootmise üleviimisega maagaasilt alternatiivsetele soodsamatele kütustele.

Värskelt renoveeritud Kalamaja hoones elava Mareki sõnul soe talv neile erilist kokkuhoidu ei ole toonud, kuna kütmist eeldab ühtemoodi nii pluss viis kraadi kui ka miinus viis kraadi. Kuid näiteks sealsamas naabruses asuva eelmise sajandi alguses ehitatud maja 38 ruutmeetri suuruse kahetoalise korteri küttearve oli 2013. aasta detsembris üle 20 euro väiksem kui aasta varem, vähenedes 51 eurolt 27 eurole.