Bännerid - klikkida või mitte klikkida?
21. mai 2010, 10:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi hetkel on e-turunduse tulipunktiks sotsiaalmeedia, siis Bigbank Grupi digitaalse meedia spetsialist Erik Luige sõnul tundub, et dilemma bänneritele klikkimisest on aegumatu.
«Pärnu Turunduskonverentsil kerkis see teema ühes väikeses auditooriumis taas päevakorda, mis viis mõtted sellele, kas bännerid on tõesti nii unikaalsed kahepoolse kommunikatsiooni vahendid, mille puhul on mõistlik mõõta vaid reageeringuid (klikke),» ütles Luik ja lisas, et võibolla on bänner aga hoopis tavaline reklaam internetikeskkonnas ning selle tõhususe hindamiseks tuleb lugeda erinevaid parameetreid.
Luige hinnangul tundub, et internetiturunduse spetsialistide seas on selles osas arvamusi seinast seina. On neid, kes leiavad, et normaalne inimene ei klikigi mitte kunagi bänneritel ning need, kes seda teevad, on pigem friigid, sh enamasti turundusinimesed ning needki pigem erialasest huvist lähtuvalt.
«Teine äärmus usub, et interneti interaktiivsusest tulenevalt ei anna ühesuunalise kommunikatsiooni rajamine internetis efekti ning väide, nagu bänner tooks kasu isegi siis, kui sellele ei klikata, on vastutustundetu.»
Luik on seda meelt, et interneti kasutusloogika ei ole tõesti võrreldav traditsioonilise meediaga ning internetis on tarbija aktiivne pool ja valib, mida seal teha, sealhulgas ignoreerides asju, mis talle korda ei lähe (just, sh ka bännereid).
«Ja see, et bänneritel ei klikita, või õigemini, et klikitakse vähem, on fakt. Bänneritele klikkimise protsent on aeglaselt kuid kindlalt langustrendis,» ütles Luik.
Bänneritel on Luige sõnul siiski teatav brändinguefekt ning ka pelgalt näitamisest jääb kasutajatele midagi meelde, tänu millele liigutakse ettevõtte kodulehele hiljem otse ning klikkimata.
«See on põhjus, miks tuuakse bänneritel ära URL jt kontaktandmed. Seda toetab ka meie katsetus, kus uurisime, kui palju internetikasutajad liiguvad meie koduleheküljele hiljem otse pärast bänneri nägemist või sellel klikkimist (Post-view visit, Post-click visit). Samuti tõik, et vähegi jõulisemal bännerite kasutamise perioodil kasvab koheselt ka otsinguliikluse osakaal ja maht nendest kasutajatest, kes eesmärgini jõuavad. Seda nii orgaanilise kui ka tasulise otsingu osas.»
Teisalt arvas Luik, et kui bännerid ei ole klikkimiseks, siis milleks ikkagi lisatakse neile (unikaalseid)linke ja investeeritakse kampaanialehtedesse, millele need lingid juhatavad?
«Nõustun, et alati ei saa ning ei olegi mõistlik bänneri edukust mõõta vaid bänneri klikkidele tuginedes ning ka e-meediat tuleks vaadata osana tervikust, sest kasutajate tegutsema suunamiseks on vaja erinevate kanalite koosmõju. See on täiesti normaalne, iseäranis kui tegemist on tugevalt traditsiooniliste toodetega, kus internetis klikkimine ei anna suurt midagi juurde.»
Loe pikemalt Best Marketingi kodulehelt.