Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kreeka rõhutab võimeid ELi eesistumisega hakkama saada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Urho Meister
Copy
Evangelos Venizelos
Evangelos Venizelos Foto: SCANPIX

Kreeka asepeaminister Evangelos Venizelos pidas vajalikuks rõhutada, et riik tuleb kuus kuud kestva Euroopa Liidu eesistumisega toime.

Nimelt kaheldakse Brüsselis ja Berliinis üha enam, kas rahahädas Kreeka on ikka ülesannete kõrgusel, kirjutab Financial Times.

Venizelos selgitas eesistumise ametlikul avapäeval reporteritele, et valitsus on võimeline täitma ülesannet, millega on varasemalt tuldud toime juba neljal korral.

«Sellega peaks olema ka vastatud küsimus, mida esitavad need, kes üsna sageli imestavad: kuidas on see võimalik, et Kreeka, mis on kriisis, mis palub oma partneritelt toetust ja abi, ikkagi tahab eesituja olla?» ütles Venizelos. «Me oleme siin, et näidata: institutsionaalsest aspektist oleme me tasemel.»

Ilmselt üritas Venizelos võita ELi ametnike südameid ajal, mil Ateena suhted rahvusvaheliste võlausaldajatega on taas tunduvalt halvenenud.

Asepeaminister, kes on seni olnud üks abipaketi administraatorite häälekamaid kriitikuid, läks lausa niikaugele, et kiitis Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) juhti Klaus Reglingut. Viimane on hiljuti hoiatanud, et Ateenale ei anta võla osas enam mingeid leevendusi, kuigi EL seda aasta eest lubas. 

Venizelos nimetas «mütoloogiliseks» jutte sellest, et Kreeka nõuab abilaenu andjailt summade osalist kustutamist ning kinnitas, et ei taotle euroala valitsustelt võlgade restruktureerimist. «See on väär lähenemine, mis on Kreekale üsna solvav,» ütles Venizelos.

Kreeka rahandusminister Giannis Stournaras selgitas hiljem, et Ateena kavatseb ikkagi kaubelda abilaenude intressimäärasid madalamaks ning maksetähtaaegu pikemaks.

Samal ajal jätkub Kreeka kemplemine «troika» ametnikega abipaketi viimase kvartaliaruande pärast, mis pidi olema valmis juba septembris. Stournarase sõnutsi loodab ta jaanuari jooksul järgmise abiraha-ülekande jaoks jah-sõna saada, kuid ta rõhutas, et Kreeka ei ole nõus rakendama rohkem täiendavaid kasinusmeetmeid.

Märksõnad

Tagasi üles