Lugeja küsib: miks ajateenistusesse läinud neidudel pead kiilaks ei aeta?

Tapal asusid ajateenistusse kuus neidu. Foto: Andres Haabu / Postimees

«Nägin Postimehes pilti neidudest, kes läksid vabatahtlikult ajateenistuses. Jäi silma, et noormeestel oli pea kiilaks aetud, aga tüdrukutel mitte. Miks nemad ei pea oma juukseid maha lõikama, kui ajateenistusse lähevad. Ise tahavad veel meestega võrdsed olla,» küsib lehelugeja.

Vastab kaitseväe pressijaoskonna ülem Ingrid Mühling.

Kaitseväelaste välimust reguleerib kaitseväe ja kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse kandmise kord, mis juuste kohta näeb ette järgmist:

Naiskaitseväelased, kelle juuksed on pikemad kui õlgadeni, kannavad neid ühe korrektse ja tagasihoidliku kinnitusvahendiga kinniseotult. Soeng peab võimaldama vormimütsi korrektset kandmist.

Meeskaitseväelaste soeng peab olema korrektne, juuksed ei tohi katta laupa, kõrvu, kaela; soeng peab võimaldama vormimütsi korrektset kandmist.

Nõuded Eesti kaitseväelaste välimusele on samalaadsed enamiku liitlasriikide nõuetega. Sunniviisiliselt kiilaks täna kaitseväes kedagi ei aeta, paljud saabuvad ajateenistusse ise kaitseväelasliku soenguga, kaitseväes lõikavad lühikeseks juuksed need, kellel nad on lubatust pikemad.