Kontoritöö kahjustab tervist! Vaata, kuidas see juhtub

Foto: SCANPIX

Stress, ületöötamine ja istuv eluviis on tänapäeva kontoritööga paratamatult kaasas käivad nähtused. Kuid kontoritöö hävitab su keha ja tervist ka mitmel teisel moel. Business Insider avaldas paarkümmend viisi, kuidas ta seda teeb.

Päev läbi istumine vähendab eluiga. Järjest istumine mõjub kehale hävitavalt ning kaela- ja seljavalu on veel kõige väiksem probleem selle juures. Mitmed uuringud näitavad, et liigne istumine vähendab otseselt eluiga ning on paljude haiguste algpõhjuseks. Samas näiteks USAs istuvad 86 protsenti töötajatest kogu päeva.

Vale tööasend toob pikaajalised haigused. Kui töö nõuab pikaajalist istumist, siis halvim on see, kui istud pidevalt vales asendis, näiteks töötad sülearvutiga tugitoolis.

Püstijalu töötamine suurendab vigastuste ohtu. Püstijalu töötamine vähendab küll ülekaalulisuse ja südamehaiguste riske, kuid sellise kõrge laua taga arvutiga töötades suureneb tehtavate kirjavigade hulk ning kukkumisoht.

Lõunasöögi vahelejätmine paneb su keha pidevasse stressiolukorda. Mõnikord on nii kiire, et pole aega lõunat süüa või koguni unustad selle? Nii toimides sead oma keha stressiolukorda ja ajad ainevahetuse sassi. Inimestel, kes jätavad vahele päeva olulisima söögikorra, on suurem risk haigestuda kõrgvererõhuhaigusesse ja muutuda ülekaaluliseks.

Regulaarne rämpstoidu söömine suurendab südamehaigustesse haigestumise riski. Pole hullu, kui mõnikord harva sööd rämpstoitu korraliku lõunasöögi asemel. Kui seda juhtub aga pidevalt, siis suureneb risk haigestuda südamehaigustesse.

Motivatsioonikohtumised võivad hoopis masendada. On ettevõtteid, kus inimeste töötuju hoidmiseks ja suurendamiseks korraldatakse ühisüritusi ja motivatsioonikoosolekuid. Tundub väga tore, kuid uuringud näitavad, et inimeste motiveerituks sundimine hoopis masendab neid ja tekitad depressiooni.  

Kontori õhk on saastatud. Võib olla nii, et kontoris on õhk 100 korda saastatum kui väljas ehk et kontoristöötajad on sunnitud sissehingama erinevaid saasteaineid ja kemikaalide aure.

Tihe kokkupuude printerite ja koopiamasinatega võib põhjustada kopsuhaigusi. Kui koopiamasinate filtreid regulaarselt ei vahetata, siis levib sealt õhku väikesi tahmaosakesi, mis isegi väikeses koguses võivad põhjustada valu rinnus. Sama on ka laserprinteri tooneriosakestega, mis võivad sattuda sinu kopsudesse ja vereringesse ning millega pikemaajalisem kokkupuude võib viia kopsuhaigusteni.

Arvuti süles töötamine võib halvendada sperma kvaliteeti. Kui sulle meeldib töötada arvuti süles, siis võib nii juhtuda. Nii selgus ühest New Yorki ülikoolis tehtud uuringust.

Enam kui 10-tunnised tööpäevad viivad südameinfarktini. Euroopa uurijad on leidnud, et inimestel, kes töötavad päevas enam kui 10 tundi, on 60 protsenti suurem risk haigestuda südamehaigustesse sh infarkti.

Õhtuseid töötajaid ähvardavad mitmed haigused. Inimesed, kes töötavad rohkem õhtuti, on südamehaiguste, II tüübi diabeedi ja vähki haigestumise riskirühmas. Ka nende stressihormooni tase on kõrgem.

Arvutitöö rikub nägemist. Isegi kõrgekvaliteedise kuvari puhul mõjutab pikka aega järjest arvutisse vaatamine silmi.

Ülevalgustatus tekitab stressi, väsimust ja suurendab vererõhku. Mõnes kontoris on liiga valge ja see olukord põhjustab inimestele palju probleeme – nimelt ajab see meie sisemise kella sassi.

Igavlemine võib viia südame haiguseni. Igavus ning mittemidagitegemine võib lühendada eluiga, nagu selgub uuringust, mille tegi University College London. Igavuse üle kurtjaid ähvardab suurema tõenäosusega haigestumine südamehaigusesse või insulti. Samuti on neil suurem risk tööõnnetusse sattumisel.  

Arvutiklaviatuurid on kohutavad pisikupesad. Mikrobioloogid on avastanud, et täiesti tavaline arvutiklaviatuur võib olla viis korda räpasem WCst ning seal on kordades rohkem baktereid, sh ka ohtlikke haigustekitajaid.

Kogu kontor kubiseb bakteritest. Arvutiklaviatuurid pole ainukesed pisikupesad, vaid neid leidub kõikjal – käepidemetel, liftis, nuppudel jne. Mitte kõik neist ei ole süütud.

Liigne kirjutatamine põhjustab karpaal- ehk randmekanali sündroomi (rahvakeeli ka «hiirekäsi»). Seda esineb kõige enam keskealistel naistel. Iseloomulik on pöidlapoolsete sõrmete valu ja tuimus, mis süveneb öösiti. Selle sündroomi esinemine võib viia püsiva närvikahjustuseni.

Lühikesed tähtajad mõjutavad negatiivselt õppimisvõimet ja mälu. Kui sa oled tihti stressis, kuna pead tegema tööd ebanormaalselt lühikeste tähtaegadega, mõjutab see sinu õppimisvõimet.

Nutitelefoni liigne kasutamine nõrgestab käsi ja randmeid. Inimesed, kes kasutavad väga palju nutitelefoni, võivad kogeda lihaste väsimist ning saada koguni ülekoormusvigastuse.

Kontsadel tippimine hakkab tervisele. Päevad läbi kõrgete kontsadega käimine võib tekitada seljavigastusi, lihaskrampe või kroonilist peavalu. Rääkimata sellest, et kõrgeid kontsi kandes kipud rohkem istuma (sest käia ja seista on nendega ebamugav) ning sind ähvardavad istumisega seotud tervisehädad.