/nginx/o/2013/09/05/2216239t1hc280.jpg)
Ettevõtluse arendamise sihtasutuse juhatuse liige Martin Hirvoja ütles E24-le, et Eestist tuleks teha koht, kuhu tahetakse tullakse idufirmasid looma üle kogu maailma ning vaja on kriitilist massi atraktiivseid ettevõtteid, et tekiks soodne pinnas, mis meelitaks siia järjest enam globaalseid rahastajaid.
Advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcus partner Sven Papp kirjutas Postimehes esmaspäevases arvamusartiklis, et 2013. aastal jätkus väliskapitali väljavool Eestist. Eesti ei ole tema hinnangul enam investorite seas populaarne sihtkoht ning järjest rohkem ja rohkem Eestist pärit alustavaid ettevõtteid on otsustanud oma tegevuse kas täielikult või olulises osas viia üha suureneva bürokraatia, ebakindla maksusüsteemi ning puuduvate otseühenduste tõttu Eestist väljapoole ehk sinna, kus on turud ja investorid.
«Sven Pappi mõtted Eesti investeerimiskeskkonna parendamiseks väärivad kahtlemata tõsist tähelepanu Eesti riigi juhtimises tervikuna. Samas on kogu välisinvesteeringute paradigma ja sealhulgas EASi fookus oluliselt muutunud võrreldes varasemaga. Me ei jahi enam mahukat tootmist, kus peamiseks argumendiks on odav tööjõu hind. Selle asemel on välisinvesteeringute kaasamise teravik suunatud kõrge lisandväärtusega targa majanduse arendamisele ja selles oleme ka edukad olnud,» väitis Hirvoja, tuues näideteks EASi toel Eestisse toodud Saksamaa taustaga globaalse logistikagigandi Kühne+Nagel´i kontserni IT -arenduskeskuse ning merenavigatsioonisüsteemide tootja Itaalia taustaga Navionicsi tootearenduskeskuse.
«Hea näide pärineb ka kommunikatsioonivaldkonnast. Eelmisel aastal tõi oma kontori Eestisse Jaapanist päriolu start-up ettevõte Lampserve, kes taotleb revolutsiooni mobiilside vallas. Need on töökohad, kus esmapilgul on justkui investeeringute rahaline maht väike. Lihtne võrdlus näitab aga, et 100 töökohta tööjõukuluga 1000 eurot töötaja kohta võrdub targas majanduses 20 töötajat 5000 eurose tööjõukuluga inimese kohta,» selgitas EASi juhatuse liige.
Tema sõnul on reaalsus, et üksnes odavale tööjõule keskendunud investeeringud võivad varem või hiljem liikuda paratamatult Eestist välja.
«Eraldi teemaks on aga start-up ettevõtted. Eesti on üles ehitanud suurepärase kodumaisete start-up ettevõtete toetamise süsteemi (näiteks Garage 48, Latitude 59, Arengufond jne). Kuid kodumaisete idufirmade kogumass on niivõrd väike, et täiendavate rahastajate leidmiseks peavad nad täna pahatihti Londonisse või mujale riiki ümber kolima.»
Välismaistele riskikapitalistidele on Eesti Hirvoja sõnul aga jätkuvalt tundmatu maa, sõltumata sellest kui heaks me ise oma investeerimiskeskkonda hindame.
«Et seda muuta, peame tegema Eestist koha, kuhu tahetakse tullakse idufirmasid looma üle kogu maailma. Meil on tarvis kriitilist massi atraktiivseid ettevõtteid, et tekiks soodne pinnas, mis meelitaks siia järjest enam globaalseid rahastajad. EAS on plaaninud käivitada Eesti tutvustamise hea elamise ja töötamise kohana ning paigana, kuhu soovitakse luua oma idufirma. Esimeseks sammuks on kevadel toimuv EASi korraldavatav IT-nädal, kuhu saavad kutse ka välisinvestorid.»