Roubini: praegused reformid uut kriisi ära ei hoia
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
20. mai 2010, 18:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegused finantsregulatsioonide reformimise katsed on vaid kosmeetilised ega suuda uut kriisi ära hoida, lausus New Yorgi Ülikooli professor Nouriel Roubini.
Roubini sõnutsi on kriisid oluliselt igapäevasemad kui me arvame, vahendab CNBC.
«Vajame oluliselt radikaalsemaid reforme,» lausus ta. «Idee, et suudame lihtsalt kinni panna ligi sajas riigis tegutseva ettevõtte nagu näiteks Goldman, on täiesti absurde,» lausus Roubini.
Professori sõnutsi on Goldmani sarnaste suurte pankade kolm peamist probleemi järgmised: 1) nad on põhja minekuks liiga suured; 2) nad on ka abipakettidega turgutamiseks liiga suured ning 3) nad on liiga suured ka selleks, et riskid saaksid kontrolli all olla.
Suurte finantsinstitutsioonide riskide kontrolli alla saamine on Roubini sõnul võimatu missioon, millega ka kõige kogenumad riskijuhid jänni jäävad, sest need on liiga komplekssed.
Arutledes teemal, kas finantskriis on läbi saanud, tõdes Roubini: «Võib-olla mitte. On risk maanduda järgmises kriisis nagu see juhtus 1933. aastal».
Roubini nimetas tõsiseima probleemina riikide suurt võlakoormat, mis ei näita mingeid kahanemise märke. Samas tõdes professor, et maailmamajanduses olid stimulatsioonipaketid ellujäämiseks hädavajalikud. Küsimus on vaid selles, et osa riike suudavad selle koormaga hakkama saada, teised paraku mitte.
Roubini sõnul seisab maailm valiku ees: kas võlgadega jänni jäämine või inflatsioon. «Kui valitsused ei suuda võlakoormaga hakkama saada, ei suuda nad ka sügavamasse majanduslangusesse kukkumist vältida,» lausus Roubini.
Tema sõnul näitavad üha suuremas mahus abipaketid probleemide tõsidust.
Bearn Stearnsi abipaketi maht oli 40 miljardit dollarit, Fannie ja Freddiel 200 miljardit, TARP programmil 700 miljardit ja Euroopa Liidu uue päästefondi maht on triljon dollarit. «Tähendab triljon on uus normaalne tase,» lausus Roubini.
Roubini kordas taas oma seisukohta, et Kreeks kriis on vaid jäämäe tipp ning sigariikide ehk Portugali, Iirimaa, Itaalia ja Kreeka probleemid ei ole põhjustatud mitte ainult suurest välisvõlast, vaid konkurentsivõime puudusest ning 2006-2008. aastal toimunud ühisraha euro järsust tugevnemisest.
Roubini pakkus arenenud Lääne majanduste konkurentsivõime suurendamiseks kolme lahendust: deflatsioon, struktuursed reformid ja euro kursi nõrgendamine, kuid hoiatas, et Euroopa Liit võib laguneda, kui kõik riigid ühtset finantsdistsipliini ei järgi.