Kuus puu- ja juurvilja, mis on Eestis sisaldanud ülemäära pestitsiide

Puu- ja juurviljade lett. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Veterinaar-ja toiduamet (VTA) tõi välja, et viimase nelja aasta jooksul on Eestis tehtud taimekaitsevahendite jääkide uurimiseks üle tuhande proovi, millest 11 ületasid lubatud piirnormi.

Aastatel 2010–2013 võttis VTA ja põllumajandusamet 1108 proovi taimekaitsevahendite jääkide uurimiseks nii Eesti päritolu kui välismaist päritolu toidust. Piirnormi ületusi oli kokku 11 proovis, mis teeb 0,99 protsenti proovide koguarvust.

2010. aastal tuvastati normiületused kahest viinamarja proovist, kolmest brokoli proovist ja ühest aprikoosi proovist. 2011. aastal oli normiületusi kahes proovis: ühes kauntega aedubade proovis ja ühes spinati proovis. 2012. aastal tuvastati ülenormatiivne tulemus ühes brokoli proovis. 2013. aastal tuvastati üle piirnormi tulemus ühes maasika ja ühes aprikoosi proovis.

VTA toiduosakonna jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialist Eve Rehelem selgitas, et taimekaitsevahendite kasutamine on Euroopa Liidus ühtselt reguleeritud. Eestis kasutada lubatud taimekaitsevahendite nimekiri on leitav põllumajandusameti kodulehelt.

«Iga taimekaitsevahendi koosseisu kuuluva toimeaine kohta on tehtud range riskihinnang ning selle taimekaitsevahendi jäägi kohta on välja töötatud piirnorm, millises koguses jäägi leidumine toidus on inimese tervisele lubamatut ohtu mittepõhjustav,» kinnitas Rehelem.

Seega on nende ainete mõju Rehelemi sõnul inimese tervisele teaduslikult uuritud ning on jõutud järeldusele, et teataval määral ehk piirnormiga võrdses koguses võivad nad toidus sisalduda ilma inimese tervist kahjustamata.

«Piirnormi ületus ei avalda tingimata tervisele kahjulikku mõju,» tõdes peaspetsialist ja jätkas: «Piirnormid on seatud nii, et piirnormiga võrdses koguses taimekaitsevahendite jääkide organismi sattumine ei kahjusta tervist. Piirnormid on reeglina ADI väärtusest kümneid kuni sadu kordi väiksemad.» ADI väärtus (acceptable daily intake) on maksimaalne tarbitav kogus päevas, mille juures aine ei ole veel toksilise toimega.

Toidutootja (puu- ja köögivilja puhul esmatootja) peab Rehelemi kinnitusel tagama, et taimekaitsevahendeid kasutataks nõuetekohaselt. Eestis teeb taimekaitsevahendite kasutamise üle järelevalvet põllumajandusamet, kes võtab Eesti esmatootjate toodangust proove.

«Tootja peab kasutama taimekaitsevahendeid lubatud koguses ning taimekaitsevahendite kasutamise üle tuleb pidada arvestust. Paljude taimekaitsevahendite kasutamiseks peab esmatootja omama tunnistust, mis tõendab, et ta on läbinud koolituse taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise tagamiseks,» lisas peaspetsialist. Selleks, et taimekaitsevahendit turule tuua, peab see läbima põllumajandusameti riskihinnangu.

«Taimekaitsevahendite kasutamine on tänapäeva intensiivse põllumajanduse puhul üsna paratamatu, kuid taimekaitsevahendite turule toomisele ning nende kasutamisele kohaldub range kontroll, mille eesmärgiks on tagada see, et turule jõuaks ohutu toit,» sõnas Rehelem.

VTA teeb järelevalvet taimekaitsevahendite jääkide võimaliku sisaldumise kohta toidus. Laboris analüüsitakse proove üle 300 taimekaitsevahendi jäägi suhtes. Juhul, kui proovis ületab mõni leitud taimekaitsevahendi jääk lubatud piirnormi, siis toidu käitlemine peatatakse ning toit kõrvaldatakse turult. Teisi liikmesriike teavitatakse vajadusel läbi RASFF kiirhoiatussüsteemi.

Pestitsiide on aastatel 2010-2013 kokku leitud kuuest puu- ja juurviljast:

1. Viinamari
2. Brokoli
3. Aprikoos
4. Kauntega aeduba
5. Spinat
6. Maasikas