Rahandusministeeriumi hinnangul ei saa riigikontrolli auditis tehtud järeldust kohalike omavalitsuste välistoetuste osakaalu kohta laiendada tulevastele aastatele.
Ministeerium: auditi tulemusi ei saa laiendada tulevastele aastatele
Perioodil 2009–2012 investeeringutoetuste osakaal kohalike omavalitsuste eelarves suurenes majanduslanguse ja erakorraliste laenupiirangute tõttu. Majanduse taastudes omavahenditest tehtavate investeeringute maht aga taas suureneb, põhjendas ministeerium oma seisukohta.
Rahandusministeeriumi omavalitsuste finantsjuhtimise osakkonnajuhataja Sulev Liiviku sõnul näitab nende prognoos, et omavalitsuste investeerimisvõime saab olema struktuurivahendite 2014–2020 perioodil senisest kõrgem.
Liivik kinnitab, et ministeerium tegeleb koostöös seadusandja, ministeeriumide ja omavalitsusliitudega pidevalt rahastamispõhimõtete kujundamisega ning riigieelarve seaduse eelnõuga on kavas korrastada riigieelarvest antavate toetuste süsteemi.
Mis puudutab dokumentide kooskõla kavandatavate investeeringutega, siis Liiviku sõnul omavalitsuste arengukavas plaanitakse kõik prioriteetsed tegevused, kuid omavalitsuste eelarvestrateegias kajastatakse ainult rahalise kattega tegevused ja investeeringud.
«Kui strateegis kajastuksid kõik soovinvesteeringud, halveneks võimalus hinnata, mida omavalitsus suudab lähtuvalt finantsvõimalustest ellu viia ja kuidas see mõjutab tema finantssuutlikkust. Iga omavalitsus peab ise otsustama, millised objektid on eelarvestrateegias kavandamiseks olulised,» märkis Liivik.
Riigikontroll leidis oma täna avaldatud auditis, et tihti on kohalikel omavalitsustel enda lähiaastate investeeringuvajadused lõpuni läbi mõtlemata ning peamised strateegiadokumendid ─ eelarvestrateegia, arengukava ja valdkondlikud arengukavad ─ ei ole kavandatavate investeeringute poolest omavahel kooskõlas.
Kuna omavalitsustel endal investeerimiseks piisavalt raha ei jätku, kavandatakse enamjaolt investeeringuid sõltuvalt sellest, mille jaoks on kusagilt fondist võimalik raha saada, tõdeb riigikontroll.