Lugeja küsib: kellel on õigus ennast nimetada juristiks?

Foto: SCANPIX

«Kellel on õigus oma teenuseid reklaamides kasutada nimetust jurist, jurist abi? Kas selleks peab olema lõpetatud kõrgem või madalam juurakõrgharidus? Või võib iga inimene omamata mitte mingisugust haridust müüa oma teenuseid juristina või jurist abina? Kas mõningatel juuraloengutel käinud on juba õigusega jurist abi? Kas ma võin endast kasutada nimetust õigusteaduskonna üliõpilane, kuigi ma praegu ei õpi Tallinnas, sest olen leidnud hea töö? Juhul kui ma kasutan neid nimetusi, siis ega selle eest ei karistata, isegi kui see on seaduse vastane?» küsib lugeja.

Vastab jurist Tanel Melk büroost Tanel Melk & Partners Law Firm.

Mõistetele jurist või juristi abi ei ole antud seaduses definitsiooni, samuti ei ole üheselt määratletud terminit juristi kvalifikatsioon, mistõttu võib praktikas tulla ette ka olukordi, kus juristina tegutseval isikul ei ole juriidilist kõrgharidust.

Termin juristi abi viitab praktikas üldjuhul pigem juriidilise hariduse puudumisele (samas võib see olla omandamisel). Tegemist on sisuliselt pigem sekretär-assistendiga.

Määratlust õigusteaduskonna üliõpilane on võimalik kasutada, kui Teid ei ole ülikoolist eksmatrikuleeritud ning olete jätkuvalt üliõpilaste nimekirjas.

Samas on oluline märkida, et kohtus klientide esindamine eeldab juriidilise kõrghariduse olemasolu.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.