Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Lugeja küsib: kas omavalitsus saab mult nõuda puudega õe hooldamist?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Mõnes vallakeskuses on koos nii noortekeskus kui ka hooldekodu.
Mõnes vallakeskuses on koos nii noortekeskus kui ka hooldekodu. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

«Kas omavalitsus saab kohustada täiskasvanud õdesid või vendasid ülal pidama ja hooldama oma raske puudega täiskasvanud õde või venda, kui puuduvad ülenejad ja alanejad sugulased? Perekonnaseaduse järgi see kohutus õdedele-vendadele ei laiene, aga kuidas on asjad reaalselt? Kui õde või vend ei soovi ülalpidamis- ja hooldamiskohustust täita, kas omavalitsus on kohustatud leidma raske puudega inimesele hooldekodu ja kulutused sellele korvama või mitte?» küsib lugeja.

Vastab sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Armo Vaske.

Perekonnaseaduse järgi ei ole tõesti täiskasvanud õde või vend kohustatud täiskasvanut õde või venda ülal pidama, kuid kuna perekonnaseaduse on ettevalmistatud justiitsministeerium, siis soovitan pöörduda täpsete küsimustega sinna.

Kui nüüd vaadata sotsiaalhoolekande seadust (SHS) siis selle seaduse § 3 lõige 1 punkt 3 sätestab sotsiaalhoolekande põhimõtteks «abi andmise kohustuse, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad». Sama seaduse § 9 lõige  1 sätestab, et  «vallas või linnas elavale isikule on kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama elukohajärgne valla- või linnavalitsus».

SHS § 45 lõige 1 sätestab, et «isikult võib võtta temale või tema perekonnale osutatava sotsiaalteenuse eest tasu. Võetav tasu oleneb teenuse mahust, maksumusest ja teenust saava isiku ning tema perekonna majanduslikust olukorrast. Isikult sotsiaalteenuse eest tasu võtmise otsustab teenust osutav või teenuse eest tasuv asutus.»

Praxise ja EMORi uuringust on näha, et kohalikud omavalitsused (KOV) pöörduvad sageli otse isiku perekonna poole palvega tasuda isikule osutatava sotsiaalteenuse eest. KOV-id peavad isiku perekonnaks nii abikaasat, elukaaslast, lapsi, vanemaid, vanavanemaid, lapselapsi, teatud juhtudel ka õdesid-vendi ning tulevasi pärijaid. Enamik omavalitsusi, saades eitava vastuse ühelt perekonnaliikmelt, küsib seejärel tasu kaugema astme pereliikmelt. Omavalitsusel on õigus nõuda isikule osutatava teenuse eest tasu kui teenust saava isiku ning tema perekonna (vastavalt perekonnaseadusele, kes on kohustatud maksma) majanduslik olukord seda võimaldab. Kui isikul ja perekonnal puuduvad võimalused toimetuleku tagamises, sh ka hoolduskohustuse täitmiseks, siis peab seda korraldama elukohajärgne kohalik omavalitsus.

Tagasi üles