Elroni juht: rongide täitumus oli aasta alguses kaks korda suurem kui mullu

Elroni nõukogu esimehe Toivo Prommi sõnul peaksid suuremad probleemid reisirongidega jaanuari jooksul lahenema. Foto: Toomas Huik / Postimees

Elroni nõukogu esimehe Toivo Prommi sõnul ei tulnud kaugliinide täitumus ettevõttele üllatusena, kuigi reisijaid oli kaks korda rohkem kui mullu nendel liinidel.

Elroni nõukogu esimees Toivo Promm, milliste kaugliinide täitumus tuli Elroni jaoks üllatusena, kus on kõige rohkem probleeme?

Ega väga suuri üllatusi ei olnud, aga igal pool oli natukene aktiivsem sõitmine, kui eelnev statistika seda näitas. Kui mitte arvestada seda, et paljud inimesed pileteid ei ostnud, siis eelinfo järgi oli täitumus jaanuari esimesel neljal viiel päeval kaks korda suurem kui eelneval aastal. Võib arvata, et see kogu aeg nii suur ei ole.

Aga see on positiivne, kui on suurem, sest siis on põhjust lisavõimalusi otsida, sest esialgne variant oli osta kümme diiselrongi. 2007. aastal hakkasime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga koos seda planeerima.

Oli plaan, et ostame Euroopa abiga ainult uued elektrirongid, aga enne kui selle hanke välja kuulutasime, tahtis valitsus ministeeriumilt terviklahendust, sest Edelaraudteelt ei tulnud konkreetseid lahendusi uut­e rongide soetamiseks.

Kui suur kaadripuuduse probleem Elronis on? Täna (esmaspäeva – toim) hommikul helistas Postimehesse lugeja, kes tahtis teada, kas kommunism on tagasi, sest teel Tartust Tallinna ei näinud ta ühtegi piletimüüjat.

Meil pidi täna hommikul olema kaks klienditeenindajat suurematel liinidel. Ei ole välistatud, et ta kõigini ei jõudnud, aga enamik inimesi ikkagi maksis, sest piletimüügi statistika ületab umbes kaks korda eelnevaid andmeid. Kui on väga palju reisijaid, siis võib juhtuda, et kahest klienditeenindajast ei piisa.

Kas teie teada on kõik ametikohad praegu täidetud?

Välja arvatud see üks õnnetu juhtum Rapla liinil, kui rongijuht kommunikatsioonihäirete tõttu plaanis minna teiseks ajaks tööle ja inimesed pandi asendusbussidesse, on ju ülejäänud liinid kõik töötanud ja planeeritud inimesed on seal kõik peal olnud. Meil töötab umbes 230 inimest. Seoses seitsme uue rongiga, mis saabuvad, tuleb inimesi veel juurde.

Õhtuse tipptunni ajal väljuv rong Rap­la liinil on tehtud kiirrongiks, mis sõidab peatumata läbi paljudest väikestest kohtadest, kust sõidetakse pealinna tööle. Kas riigiettevõte ei peaks tegema regionaalpoliitikat, et tipptunnirongid peatuksid väikestes kohtades, et  inimesed pääseksid sealt tööle?

Me teeme väga selgelt regionaalpoliitikat, sest nagu juhatuse esimees mainis, on reiside arv 50 protsenti kasvanud. See on kahe otsaga asi. Kui me räägime Tartu inimestega, siis nemad ütlevad, et rong ei peaks igal pool peatuma, nemad tahavad ruttu Tallinna saada. Kõikide maavalitsustega on Elron suhelnud ja tahes-tahtmata on mingid kompromissid tehtud, on nii neid ronge, mis peatuvad tihedamini, kui ka neid, mis sõidavad kiiremini.

Tarbija24 poole pöördusid Hagudi inimesed, kes saavad Tallinnast koju sõita kas 16.56 või 18.20. Kell 17.35 väljuva rongi peale neil enam asja ei ole, sest see lihtsalt ei peatu seal enam.

Võib-olla on mõni koht, kus graafik ei ole kõige ideaalsem, aga kuna tegu on nii suure muudatusega, siis ei ole kohe võimalik, et kõik rongiga sõitvad inimesed oleksid sada protsenti graafikuga rahul.

Millal võiksid teie hinnangul lõppeda rongide tehnilised viperused ja kõik saaksid rongis istuma?

Kõigile ei hakka tipptunnil istekohti jaguma kunagi. Paljud inimesed on reisinud Euroopas ja mujal, kusagil ei ole nii, et sulle on alati garanteeritud istekoht. Aga muud suuremad viperused peaksid jaanuari lõpuks lahenema.

Te ütlesite, et rongisõit on odav alternatiiv bussile, aga kui suur osa Tallinna-Tartu rongipiletist on inimese kanda ja kui suur osa on riigi dotatsioon?

Praegu on üle poole riigi kanda. Kui me vaatame Elroni tulu, siis üle poole maksab riik dotatsiooni, ja ma ei ole päris kindel, aga Edelraudteele maksis riik 70 protsenti.

Kas teie dotatsioon ei ole siis 2/3, nagu väidab üks bussifirma?

Päris 2/3 ei ole, seoses uute rongidega ja reisijate voo kasvuga kahaneb ühiku omahind ja peaks kasvama omatulu protsent. Ma arvan, et aasta lõpuks pürgime 40 protsendi peale. Andrus Ossip mainis, et viis miljonit reisijat on selle aasta eesmärk; arvestades esimesi päevi, on see täidetav.

Kui riigil oleks olnud rongide ostmiseks rohkem raha, siis kui pikki ronge oleks tulnud osta?

Igal juhul on nelja vaguniga rong optimaalne, sest ei ole mõtet osta kuuevagunilist rongi, kui seda on vaja vaid kahel korral nädalas. Nelja vaguniga rong sõidaks üldjuhul ja kahevagunilise rongi saab haakida nelja vaguniga rongi külge, kui see on liiga täis. Aga kui on kuue vaguniga rong, siis seda enam kaheseks ei tee.