Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Uus seadus toob 1600 paarismajale raamatupidamise kohustuse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liina Valdre
Copy
Paarismaju võib tulevikus oodata raamatupidamise kohustus.
Paarismaju võib tulevikus oodata raamatupidamise kohustus. Foto: Arvet Mägi

Endise maksuameti peadirektori asetäitja Dmitri Jegorovi hinnangul tooks uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastuvõtmine 1600 paarismajale kaasa raamatupidamise kohustuse.

Eestis on üle 1600 kinnistu, kus täpselt kaks korteriomandit peal ning kuigi justiitsministeerium ei oska öelda, mida need korteriomandid endast kujutavad, on Jegorovi hinnangul selge, et paljudel kinnistutel asuvad paarismajad, mis uue seaduse järgi võivad seista silmitsi raamatupidamise kohustusega.

Järelduse teeb Jegorov selle põhjal, et riik moodustab uue seaduse kohaselt sellistele paarismajadele sunniviisiliselt korteriühistud.

Üks probleem on Jegorovi sõnul seotud veel sellega, et kui sellises paarismajas ei ole valitud juhatust, esindab tervet ühistut ükskõik kumma paarismaja boksi omanik.

«See aga tähendab, et raamatupidamine peab sel juhul olema juba tekkepõhine, mitte kassapõhine nagu juhatuseta paarismajal. Lisaks peab ilmselt iga-aastaselt esitama ka paarismaja majandusaasta aruandeid, » kirjutab Jegorov Postimehele saadetud kirjas.

Justiitsministeerium kirjutab oma vastuses Jegorovile, et korteriomandit ei ole vaja asutada, kuna riik loob selle automaatselt kõikide korteriomandite jaoks, kus seda ei ole.  Samuti ei ole ministeeriumi kinnitusel vaja kehtestada majanduskava, kui ühistu kaudu kinnisasja majandamist ei toimu.

Samuti kinnitas ministeerium, et et juhatuseta korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea esitama majandusaasta aruannet.

Tagasi üles