Kuidas investeerida kulda?

Kulla hind kõigub suurtes piirides. Illustratsioon: Pm

Väikeste kuldmüntide ja -plaatide ostu tasub tõsiselt kaaluda, sest nende ostu- ja müügihinna vahe on reeglina väga suur.

Möödunud aasta lõpetas kulla hinna 12 aastat kestnud hinnatõusutsükli – kuld odavnedes aastaga 27,5 protsenti, 1201,5 dollarini untsist (1 unts on 31,103 grammi). Eurodes oli langus veel suurem – 30,7 protsenti, 871,28 euroni untsist.

Tegelikult on üsna hea, et kulla hind on juba 15 kuud langenud, sest nüüd on võimalik selgitada, et väärismetalli, nagu iga muu tooraine hind mitte üksnes ei tõuse, vaid võib ka langeda. Tõusutsükli lõpus on seda selgitada väga keeruline.

Ma ei hakka praegu arutlema selle üle, kas ja kui madalale võib väärismetalli hind langeda, vaid pigem selle üle, mida pidada silmas väärismetalli ostmisel, juhul kui te usute, et tegemist on kasuliku investeeringuga.

Üks lihtsamaid võimalusi on osta kuldmünte, -plaate või -kange. Investeerimiskulla üks eelis on, et investeeringult saadud tulu on maksuvaba. Investeerimiskulla ost on küll ka käibemaksuvaba, aga maksuvabad on teisedki investeerimisobjektid alates pangahoiustest ja lõpetades aktsiatega.

Eestis vahendab investeerimiskulda valuutavahetusfirma Tavid. Kodulehe andmetel on ettevõttel kohe müüa umbes 70 kuldmünti, -plaati või -kangi. Kuna Tavid on selles valdkonnas peaaegu monopol, on kuldmüntide ostu-müügihinna vahe (spread) seal üsna suur.

Laupäeva pärastlõunal oli väikseima ostu- ja müügihinna vahega (3,5 protsenti) 37,5-grammine Mehhiko 50-peesone münt, mida Tavid müüs tol päeval hinnaga 1150 eurot, ostis aga tagasi 1111 euroga.

Kõige suurema ostu- ja müügihinna vahega olid Austraalia 1/20-untsised mündid Nugget ja Lunar, mille hinnavahe küündis 44 protsendini. See tähendab, et investeeringu tasuvuseks peaks kulla hind pärast mündi soetamist tõusma vähemalt kolmandiku võrra.

Tavid ise soovitab investeerimiseks osta suuremaid kuldmünte või -plaate (vähemalt üheuntsiseid münte ja 10-grammiseid plaate, mille spread’id on väiksemad). Samas ulatub ka paljude suuremate müntide ostu- ja müügihinna vahe peaaegu kümne protsendini.

Tavidi kodulehel seisab, et väiksemate müntide ja plaatide grammil on suurem juurdehindlus, kuna tehniliselt on neid keerulisem ja kulukam toota. Väiksemad mündid ja plaadid olevat mõeldud eelkõige suveniiriks, kinkimiseks ja kogumiseks. Miks aga peaks kinkima kellelegi kuldmündi, mille hind on turuhinnast tunduvalt kallim?

Õnneks on kulla omamiseks ka muud võimalused kui füüsiline kuld. Alates 2004. aastast on võimalik investeerida nn kullaaktsiatesse. Tegemist on börsil kaubeldavate investeerimisfondidega, mille osakute hind on füüsilise kulla turuhinnale nii lähedal kui võimalik.

Kullaaktsia eelis harjumuspärase kulla ees on lihtsam võimalus väärismetalli osta või müüa, kui liiati ei pea selleks tingimata minema Tavidi kontorisse, vaid seda saab osta internetist nagu iga teist aktsiat. Inimesel peab selleks olema investeerimiskonto. Liiati ei saa kullaaktsiat varastada.

Börsil kaubeldavad fondid on viimaste aastatega plahvatuslikult kasvanud investeerimisharu, mis on üks põhjus kulla hinna tervelt tosin aastat kestnud tõusule – ühtäkki oli kulda väga lihtne investeerida. Maailmas on selliseid kullafonde mitukümmend, neist mõne kaudu saab panustada kulla hinna langusele. On ka selliseid, mille kaudu saab panustada kas tõusule või langusele finantsvõimendusega.

Kõige populaarsem on aga kullafond, mille sümbol on GLD (täisnimega StreetTRACKS Gold Shares ETF). Selle fondi osaku ostmisel ostaksid nagu kullakangi, ainult et osakut ei saa katsuda. Samas ei pea muretsema, kus seda ohutult hoida.